Müsteeriumikirjanik on kriminaalromaanide või novellide autor. Seda tüüpi autor erineb krimikirjanikust, kes kirjutab mitteilukirjanduslikke raamatuid, mis kirjeldavad üksikasjalikult tõsiste kuritegude sündmusi. Müsteeriumikirjanikud mõtlevad välja süžee või loo, mis keerleb kuriteo, tavaliselt mõrva ümber, mille nende peategelane ehk peategelane peab lahendama.
Müsteeriumižanr on oma olemuselt selline, mis peab jääma lugeja jaoks salapäraseks kuni loo lõpuni. Müsteeriumikirjutaja peab olema asjatundja, kes annab lugejale kogu raamatu jooksul piisavalt vihjeid, et lugu oleks huvitav ja edeneb, paljastamata piisavalt palju, mis võimaldaks tal mõistatusliku kuriteo enne peategelast või peategelast lahendada. Müsteeriumi peategelane on tavaliselt detektiiv, kuid see võib olla koroner või ebatõenäoline tegelane, kes satub kuritegude lahendaja rolli.
Müsteeriumikirjutajate jaoks on oluline hoida oma peategelasi ainulaadsena, sest vastasel juhul võivad tekkida tegelasestereotüübid, näiteks põngerja detektiiv. Kui müsteeriumi autor loob tuttava tegelase, peab ta andma talle uue nurga. Näiteks meessoost peategelased olid kunagi normiks, enne kui müsteeriumikirjanikud hakkasid kuritegusid lahendavateks peategelasteks võtma naisi. Müsteeriumikirjanik Shirley Rousseau Murphy kirjutab populaarse romaanide sarja, milles kuritegude lahendajaks on kass Joe Grey.
Parimad müsteeriumikirjutajad teavad, kuidas tekitada põnevust, mis paneb lugeja lehti pöörama, et teada saada, kes on mõrvar või kurjategija. Müsteeriumikirjutaja peaks olema meisterlik ka süžee keerdkäikude sisestamisel loosse, kus kõik näib pöörduvat, näiteks kui tegelane, keda arvati kunagi kuriteos süütuks, võib nüüd olla süüdi või vastupidi. Igas mõistatuses peab olema üllatusmoment, et lugu jääks värske ja kaasahaarav.
Punased heeringas on ka osava müsteeriumikirjutaja tugevus. Punane heeringas on vale vihje või vihje, mis ei aita kuriteo lahendamisele, nagu esmalt arvati. Müsteeriumikirjutajad peavad kirjutades meeles pidama ka motiivi või põhjust, miks kurjategija kuriteo toime pani. Kui lugeja saab koos kuritegu lahendava peategelasega teada, kes kuriteo toime pani, peab müsteeriumi autor kindlasti vastama kõigile küsimustele, mis lugejatel tõenäoliselt pähe kerkivad. Müsteeriumiromaani lõpus tuleb vastata igale juhtumile, kes, mis, kus, millal, miks ja kuidas, et maailm, mille loos müsteeriumikirjutaja loos, saaks tagasi normaalseks.