Mustkõhupart on veelinnuliik, kes oma käitumise ja välimuse poolest erineb selgelt enamikust teistest pardiliikidest. Üks ornitoloog on kirjeldanud seda kui “parditaolist” teatud käitumisviiside, näiteks monogaamse paarisideme tõttu, mis sarnaneb rohkem luikede või hanede omaga. Seda lindu tuntakse ka teadusliku nimetuse Dendrocygna autumnalus järgi. Mõnel pool kutsutakse teda kõnekeeles mustkõht-puupardiks või vilepardiks.
Mustkõhu-vilepardi emaseid ja isaseid isendeid on raske üksteisest eristada, kuna mõlemal sugupoolel on roosad jalad, tiival valge laik ja punane nokk. Nende pead on hallid, musta saba ja kõhuga. Rikkalik pruun sulestik katab kaela, pead ja keha ning silmades on märgatav valge rõngas. Lai valge laik tiibadel on lindu lennates selgemini näha kui puhkeolekus. Sellel pardil on enamiku partidega võrreldes ebatavaliselt pikad kael ja jalad.
Mustkõhupart võib kohata Lõuna-Texase pesitsuspiirkondades aastaringselt, aga ka hooajaliselt Arizona, Louisiana ja Lõuna-Ameerika osades. Seda lindu on märgatud ka Lõuna-Carolina, Florida, Georgia ja Arkansase osades. Talvel rändavad teadaolevalt vaid kõige põhjapoolsemad mustkõhu-vilepardi populatsioonid. Seda liiki leidub merepinnast kuni 4,900 km kõrgusele.
Need vihtlevad pardid on umbes 19–21 tolli (48–53 cm) pikad ja kaaluvad kuni 36 untsi (1,020 g) ning tiibade siruulatus on umbes 37 tolli (93.9 cm). Mustkõhu-vilepart elab looduses tavaliselt kuni kaheksa aastat. Selle vilistavaid häälitsusi kirjeldatakse erinevalt kui “pe-che-che-ne”, “waa-choo” või “pi-yih-pyi-pyi”.
See ebatavaline veelind elab madalate veeallikate, näiteks järvede, soode ja tiikide läheduses. Mustkõhu-vilepart eelistab metsaga ääristatud veealasid, kuna tal on kombeks istuda või puude otsas pesitseda. Mõnikord on seda näha ka rohtunud maa-aladel, näiteks golfiväljakutel.
Need kõigesööjad linnud söövad seemneid, rohtu, putukaid ja väikseid selgrootuid. Tavaliselt toituvad nad öösel, mõnikord suurtes salkades korraga. Need pardid söövad võimalusel ka riisi või maisi. Mõnes hispaania keelt kõnelevas piirkonnas võib musta kõhuga vihtpart olla tuntud ka kui pato maizal või “maisipõldpart”, kuna ta eelistab süüa maisiviljadega.