Musti puuke on kahte tüüpi: idapoolne Ixodes scapularis ja läänepoolne Ixodes pacificus. Mõlemad on laiemalt tuntud kui hirvepuugid, on väga sarnased ja kuuluvad ämblikulaadsete perekonda. Must puuk on parasiitorganism, mis oma kaheaastase elutsükli jooksul toitub erinevatest peremeestest. See pisike olend, nagu paljud teised puugiliigid, on mitmesuguste bakteriaalsete infektsioonide, sealhulgas Lyme’i tõve ja babesioosi levinud kandja või vektor.
Must puuk on väga levinud, eriti Põhja-Ameerikas ja kui ettevaatusabinõusid ei võeta, võivad inimesed selle kergesti kätte saada. Ämblikulaadsete ehk ämblike perekonda kuuluv must puuk on parasiit erinevalt ämblikest, kellega ta on seotud. Parasiit on organism, mis kasutab teist organismi toiduks ja peavarjuks ning oma paljunemistsükli lõpetamiseks.
Parasiitorganismina toitub must puuk oma valitud peremehe verest, vahetades pärast iga elutsükli etappi uue peremehe vastu. Pärast munade suurest haardumisest koorumist leiab esimene staadium ehk vastne puuk väikese imetaja. Üks levinumaid vastsete mustade puukide peremeesorganisme on valgejalghiir, kuid piisab ka igast väikesest imetajast. Peremehele sattunud puuk urgitseb oma suhteliselt suured suuosad nahapinna alla ja hakkab toituma imetaja verest.
Just sel hetkel nakatub vastsepuuk kõige tõenäolisemalt Lyme’i tõbe põhjustavate bakterite ja muude potentsiaalselt kahjulike või surmavate bakteritega. Puugid võivad kokku tõmbuda ja edasi kanda ka teisi väiksemaid parasiite, nagu üherakulised või algloomad Babesia microti, mis võivad nakatunud puugi hammustuse kaudu edasi kanduda suurtele imetajatele, nagu veised, hobused ja inimesed. Kui vastsepuuk hammustab nakatunud peremeesorganismi, kannab puuk väiksema parasiidi või bakterid täiskasvanuks, kandes nakkuse edasi igale peremehele, kellest ta toitub.
Kui vastsepuuk on piisavalt suur, eraldub ta ise ja heidab oma välisskeleti maha, muutudes mitme kuu pärast nümfiks. Seejärel kordub tsükkel, kuni nümf on saanud oma peremehe verest piisavalt toitaineid, et areneda täiskasvanuks. Täiskasvanud must puuk kinnitub uue peremehe külge, kelleks kipub olema palju suurem imetaja, näiteks hirv, lehm või inimene.
Küps must puuk urgitseb suuosad veel kord läbi peremehe naha, kuhu süstib kemikaali, mis vedeldab verd ja takistab hüübimist. Küpse emase musta puugi toitmine võib kesta mitu nädalat ja hõlmata mitut peremeest. Lõpuks langeb puuk lõplikust peremehest maha ja muneb maapinnale enne surma kuni 300 muna, täites oma kaheaastase elutsükli.