Muskuse aroom on teatud tüüpi parfüümid, mis on tavaliselt valmistatud muskusest, loomsest saadusest, mida on pikka aega kasutatud parfüümide ja lõhnade valmistamiseks. Arvatakse, et muskuse kasutamine lõhnas sai alguse rohkem kui 1,300 aastat tagasi Hiinas. Muskuselõhna põhikomponent on traditsiooniliselt saadud muskushirve või kääbusmuskushirve lõhnanäärmetest, mis on vastavalt kahele India ja Hiina liigile. Muskuselaadse lõhna mitteloomsete allikate hulka kuuluvad taimede Musk Dana ja Hibiscus Abelmoschus seemned. Muskust kasutatakse tavaliselt parfüümide valmistamiseks kas lõhnabuketis või lõhna fikseerijana ning mõnikord kasutatakse seda Hiina meditsiinis terapeutiliselt.
Paljud, kes naudivad muskuse lõhna, peavad seda salapäraseks, eksootiliseks ja ahvatlevaks. Muskuse aroom moodustab paljude parfüümide ja lõhnavate kreemide, losjoonide ja seepide tipu. Muskust kasutatakse sageli ka fikseeriva vahendina, et tõmmata kokku kergema ja lillelisema lõhna segu. Mõnedes parfüümides võib kasutada sünteetilist muskust ja teistes taimsetest allikatest saadud muskust. Paljud lõhnatööstuse kõrgeima kvaliteediga lõhnad kasutavad aga jätkuvalt muskushirvede näärmetest ekstraheeritud autentset muskust.
Muskushirv ja kääbusmuskushirv on suhteliselt väikesed loomad, kes elavad tavaliselt Aasia mägedes. Nad võivad ulatuda umbes 1.6 jala (0.5 meetri) kõrgusele ja neil pole tavaliselt sarvi. Selle liigi isastel on ainulaadne lõhnanääre, mis võib kaaluda kuni 1.05 grammi (30 untsi). Need näärmed toodavad võimsalt aromaatset muskust ja mõlemat hirveliiki on muskuse saamiseks ajalooliselt peaaegu väljasuremiseni kütitud. Tänapäeval saadakse muskuse lõhna kõige sagedamini tehistingimustes peetavatelt hirvedelt.
Igat tüüpi lõhnad on olnud populaarsed suurema osa ajaloost. Varased lõhnad koosnesid sageli peamiselt eeterlikest õlidest, mida hõõruti nahale või kanti riietele ja aksessuaaridele. Arvatakse, et odekolonni vesi ilmus lavale 1700. aastatel, pakkudes lõhnahuvilistele alternatiivi ebameeldivatele lõhnadele. Arvatakse, et sünteetilised lõhnaained ja keerukad lõhnade segud leidsid aset koos keemia edusammudega 1800. aastatel. Muskuse lõhna on sageli kombineeritud populaarsete lille- ja muude lõhnadega, näiteks piparmündiga, et luua keerukaid parfüüme.
Lisaks kosmeetilisele kasutamisele parfüümina arvatakse muskusel olevat ka hiina meditsiinis raviomadusi. Arvatakse, et see aitab ravida allergiaid ja muid põletikulisi haigusi. See võib toimida ka stimulaatorina ning seda on kasutatud väsimuse ja nõrkuse leevendamiseks.