Mündi hoiupõrsas on anum, mida kasutatakse tavaliselt müntide kujul oleva valuuta hoidmiseks. Mündi hoiupõrsa varasematel versioonidel oli seadme ülaosas pilu, kuhu sai raha hoiustada, ja raha kättesaamiseks tuli pank lahti murda. Moodsamatel versioonidel on plastkork, mille saab eemaldada, et raha saaks kätte. Seda tüüpi rahahoidlate päritolu pole täiesti selge, kuigi paljud kultuurid on ajaloo jooksul selliseid mahuteid kasutanud.
Mündi hoiupõrsa üks levinumaid päritolulugusid puudutab materjali, mida tuntakse pyggina, mis on teatud tüüpi savinõud. Keskajal oli metall kallis ja napp, seetõttu valmistati püggist sageli potte ja muid vajalikke tööriistu. Raha hoidmine langes seetõttu ka pyggist valmistatud anumatesse ja pyggi karbid või -purgid muutusid valdavaks. Aastate jooksul muutus mõiste “pygg bank” levinuks ning seos pyggi ja sealoomade vahel sai selgeks. Seetõttu sündis mündi hoiupõrsa vorm ja mahuti otstarve jäi raha hoidmiseks.
Paljud kultuurid läbi ajaloo kasutasid mingil või teisel kujul mündipanka, kuigi on tõenäoline, et see vorm ei olnud sea oma. Teised loomad, näiteks kuldid, olid mõnes kultuuris tavalised, kuigi enamik neist moodustas lihtsalt vähem määratletud kujuga anumaid. Pärast seakujulise mündipanga tulekut kasutati anumaid sageli selleks, et õpetada lastele raha säästmist ja maksuvastutust. Kui raha panka läks, oleks seda raske tagasi saada, sest üksus tuleks lahti murda.
Tänapäeval on mündipank suures osas vananenud, kuna vanemad on kasutanud lastele raha säästmise õpetamisel alternatiivseid säästmisviise. Pangakontode avamine ja haldamine on muutunud lihtsamaks ning aastatega palju turvalisemaks. Mõned lapsed võivad endiselt kasutada hoiupõrsasid, kuna neid on endiselt suhteliselt lihtne kauplustes leida ja üsna lihtne valmistada. Moodsamad versioonid on sageli valmistatud keraamikast, plastist, metallist või isegi puidust. Teisi versioone saab ka mehhaniseerida, et sorteerida hoiustatud raha eraldi pesadesse, et neid oleks lihtsam lugeda ja kasutada.