Mullmälu on arvutimälu tüüp, mille leiutas 1970. aastatel Andrew Bobeck. See on püsiv, mis tähendab, et andmed salvestatakse isegi siis, kui arvuti on välja lülitatud. Magnetkilele toodetud domeenid või “mullid” võivad salvestada andmeid. Üldiselt on ühele mullile määratud üks andmebitt.
Peale magnetkile koosnevad mullmälu ühikud ka kahest püsimagnetist, mis ühendavad magnetmähiseid ja elektroode. Magnetkilp ümbritseb kõiki elemente, kuid paljastab ühel küljel mitu magnetpistikut. Kui kasutaja ühendab seadme toiteallikaga, võivad sees olevad magnetid tekitada filmile pisikesi mullikesi ja salvestada mälukilde. Mullid on paigutatud mustri järgi, mis järgib binaarsüsteemi. Üks mull tähistab kahendnumbrit ühte ja mulli puudumine tähistab nulli.
Mitmed ettevõtted valmistasid ja turustasid mullmälu tehnoloogiat, püüdes asendada kõvakettad. Intel, Fujitsu, Rockwell ja Texas tegid nendest mäluseadmetest oma mudelid. Seadmed olid alguses kasulikud, kuna need on eemaldatavad ja vastupidavad erinevatele elementidele, nagu temperatuur, niiskus ja kiirgus. Peagi leiti, et nad kasutavad nii palju energiat lihtsalt mullide aktiveerimiseks ja nõudsid kõvakettaga võrreldes keerulisemat operatsioonisüsteemi. Tootmiskulud olid ka kallimad kui konkureerival kõvakettal.
Mullmäluseadmed olid samuti liiga mahukad; need olid natuke väiksemad kui tavalise tikutoosi mõõtu, aga paksemad ja raskemad. Neil oli ka aeglasem töökiirus ja neil polnud juhusliku juurdepääsu võimalust. 1980. aastate alguseks muutus kõvaketaste tehnoloogia arenenumaks ja müügihind odavnes nii, et mullmälu tootmine lõpetati.
Kuigi mullisüsteem ei muutunud tänapäeva arvutites ja vidinates populaarseks, kasvas see “karmide” tehasemasinate valdkonnas, peamiselt oma füüsilise vastupidavuse ja muutumatu kvaliteedi tõttu. Seda kasutati ajutiselt ka videomängudes, kus mälukassette saab lahti võtta ja mängude tegemiseks vahetada. Selle vastupidavuse tõttu eelistati seda ka sõjaliseks kasutamiseks isegi pärast selle tootmise lõpetamist. Muude püsimäluseadmete (nt kompaktplaadid ja universaalse jadasiini (USB) võtmed) arendamine muutis aga mullmälu uuesti pinnale kerkimise keerulisemaks. Mullisüsteemi vananemist lisasid ka moodsamate seadmete väiksemad suurused, rääkimata suuremast mälumahust.