MRAM tähistab magnetresistiivset muutmälu. See on tehnoloogia, mille aeg pole veel saabunud, peamiselt seetõttu, et seda pole veel vaja läinud. Paljud eksperdid usuvad siiski, et MRAM on silmapiiril ja seda rakendatakse igal ajal.
Nagu nimigi ütleb, kasutab MRAM oma andmete salvestamiseks magnetilisi salvestuselemente. Täpsemalt moodustavad kaks raudplaati õhukese isolatsioonikihi. Üks neist plaatidest on magnet, mis on seatud kindlale laengule. Teine plaat on muutuv, võimaldades polaarsuse muutmist vastavalt välisväljade tõmbejõule. Nende elementide kogum moodustab MRAM-mäluseadme.
Nagu muu RAM, koosneb MRAM andmetest. Sellisel juhul kirjutatakse andmed magnetvälju kasutades MRAM-süsteemi. Kuna MRAM kirjutab ja salvestab need andmed pigem magnetväljade kui traditsiooniliste elektriskeemide abil, vajab see palju vähem energiat kui teised võrreldavad mälusalvestussüsteemid.
Dünaamiline RAM (DRAM), mis on tööstusharu standard oma suurepärase tiheduse ja hinnapunkti tõttu, on MRAM-iga võrreldes vähem atraktiivne, kuna MRAM suudab andmeid salvestada ja värskendada minimaalse võimsuse ja väiksema vooluga. MRAM on võrreldes välkmäluga soodsam ka selle poolest, et MRAM ei halvene kirjutamise ajal ega kannata lugemis- ja kirjutamiskiiruse ebakorrapärasusi. MRAM-i suurim eelis on aga see, et andmeid hoitakse kiibis nii kaua, kuni magnetlaeng püsib. Erinevalt elektriahelatest, mis kaotavad arvuti väljalülitamisel oma andmemälu, võivad MRAM-i ahelad säilitada andmeid kaua pärast väljalülitamist.
Paljud eksperdid usuvad, et MRAM on teel. Sellised suured ettevõtted nagu Sony, Toshiba ja NEC on kasutusele võtnud MRAM-kiipide prototüübi. Need prototüübid ei vasta veel DRAM-i ja Flashi kiiruse ja tiheduse spetsifikatsioonidele, kuid need vastavad. Järgmise kümnendi jooksul näete MRAM-kiipe, mis toidavad selliseid asju nagu digikaamerad, mobiiltelefonid, sülearvutid, mobiilside tugijaamad ning isegi kosmose- ja sõjalised süsteemid.