Inimese aju on sageli keerlevate küsimuste ja sisemise vestluse keeris. Ülimad mitme asja tegijad, meie meeled võivad samaaegselt hüpata rõõmudest muredeni, poliitikast, romantikast kuni teehinnani Hiinas. Mõnede inimeste jaoks võivad negatiivsed või hirmutavad mõtted muutuda valdavaks ja korduvaks kinnisideeks, mis põhjustab paanikahooge, ärevust, foobiaid, depressiooni või obsessiiv-kompulsiivseid häireid. Mõned psühholoogid püüavad aidata neid, kes kannatavad selliste haiguste all, kasutades tehnikat, mida nimetatakse mõtlemise peatamiseks.
Mõtete peatamist oleks tegelikult parem nimetada mõtte muutmiseks või mõtete hajutamiseks. Põhikontseptsioon keerleb selle ümber, kuidas leida viise, kuidas meelt stressi tekitavatest asjadest eemale suunata. Näiteks ärevuse või paanikahoogude korral mõistab inimene sageli, et tema hirm objekti või olukorra ees on irratsionaalne. Mida rohkem ta aga mõtleb sellele, et mitte sattuda paanikaseisundisse, seda tõenäolisemaks muutub paanikaseisund. Need häired võivad muutuda nii tõsiseks, et ta võib end tõmbuda kõigist stressi põhjustavatest olukordadest, mis põhjustab veelgi suuremat ärevust, depressiooni ja sotsiaalset isolatsiooni.
Sellistel häiretel on sageli bioloogilised põhjused või geneetiline eelsoodumus ning mõtlemise peatamine on kognitiivne vahend, mida kasutatakse kõige sagedamini koos ravi, ravimite või mõlemaga. Eesmärk on aidata haigel inimesel elada õnnelikku ja produktiivset elu. Mõtte peatamine ei ole täielik lahendus ega ravi, kuid see on üks relv tervendamisarsenalis.
Mõtte peatamist saab kasutada mitmel viisil. Mõnikord õpetatakse inimest asendama negatiivsed või pessimistlikud mõtted positiivsete või naudingut pakkuvate mõtetega. Iga kord, kui pähe tuleb negatiivne mõte, julgustatakse patsienti mõtlema millelegi, mida ta hindab, või mõnele minevikusündmusele, mis talle rõõmu valmistas. Idee on juhtida meelt halvast või obsessiivsest, vahetada nii-öelda kanaleid ja kogeda rahulikumat olekut.
Teine mõtte peatamise meetod on sõnasõnalisem. Kui obsessiivsed mõtted algavad, õpetatakse patsienti karjuma sõna “stop”. Seda saab teha vaimselt või kui see aitab, siis ka verbaalselt. Veel üks variatsioon on loominguline visualiseerimine, protsess, mille käigus kujutletakse end leina ja ängi tekitavast olukorrast täiesti erinevas olukorras.
Mõtte peatamine on mõnel inimesel osutunud tõhusaks ning see võib hõlmata ka hingamistehnikate või meditatsiooni kasutamist lõdvestusseisundi loomisel. Kogu eesmärk on stressi leevendamine. Neile, kes elavad tänapäeva ühiskonnas levinud mitmesuguste häiretega, on mõtte peatamine meetod, mis on kasulik pikaajalise hooldus- või taastumisplaani koostamisel.