Mis on mõtlemisaine?

Ingliskeelne idiomaatiline fraas “food for think” kirjeldab midagi, mis on intellektuaalselt ergutav, mille üle on huvitav mõelda või millel on sügav tähendus, mille üle saab või peaks pikemalt mõtisklema. Selle fraasi kasutamine pärineb 1800. aastatest, kuid paljud keeleajaloolased usuvad, et seda kasutati palju varem. Kui keegi ütleb, et miski on “mõtlemisaine”, tähendab see, et see on tema arvates huvitav või intrigeeriv; see võib viidata ka sellele, et kõneleja ei soovi teha järeldusi ega pühenduda mingil teemal kiirustades seisukohtadele.

Selle fraasi põhiidee on allegooriline. See on idee, et keerulised probleemid või kontseptsioonid võivad toita aju samal viisil, nagu toit annab kehale toitu. Fraasi tähendus on iseenesest mõtteaineks, kuna eksperdid mõtisklevad ideede rolli ning inimaju ja üldise inimarengu üle.

Kuigi paljud inglise keele kõnelejad võivad olla tuttavad fraasiga “mõtlemisaine”, ei pruugi paljud neist seda vestluses üksi kasutada. Selle asemel võib kasutada mõnda levinud alternatiivi, näiteks “midagi, mille üle mõelda”. Fraas on tõesti värvikam metafoor, mis pole vajalik selle põhikontseptsiooni edasiandmiseks, millest kõneleja räägib.

Ehkki idee “mõtlemiseks” ei ole täiesti teaduslik, on sellel palju rakendust sarnaste mõtete puhul, mis puudutavad inimvaimu ja keha koostööd. Eksperdid soovitavad üldise hea tervise tagamiseks sageli kombineerida füüsilist, sotsiaalset, psühholoogilist ja vaimset heaolu. Selles mõttes võib “intellektuaalne sööt” olla osa terve inimeksistentsi kogutoidust. Sarnastes idioomides räägivad religioossed inimesed sageli vaimsest toitumisest ja kasutavad isegi väljendit “inimene ei ela ainult leivast”, et rääkida ideest, et vaimne toit on inimeste toitmiseks oluline. Idiomaatiline fraas toimib sarnasel alusel, kuigi tavaliselt pole see mõeldud kirjeldama midagi, mis on hea tervise jaoks vajalik.

Sageli kasutavad kõnelejad seda fraasi ka kunstiteose positiivseks kirjeldamiseks. Näiteks võib keegi öelda: “see sotsiaalsete teemade raamat oli tõesti mõtlemisainet”. Sama võiks öelda ka filmi või mõne muu intellekti ergutava kunstiteose kohta. Teise võimalusena võib kõneleja seda kasutada selleks, et viivitada kohese vastuse andmisega ettepanekule, mis hõlmab suure kohustuse võtmist, või kui võib tunduda ebaviisakas või tõrjuv kohe eitavalt vastata. Näiteks võib kaitsev vanem kasutada seda fraasi vastuseks sellele, kui noor teismeline küsib luba esimesele kohtingule minna, saades seega aega selle üle järelemõtlemiseks.