Mosaiigiteooria on lähenemine, mida mõnikord kasutatakse konkreetse ettevõtte kohta teabe leidmiseks ja kogumiseks. Seda mitmekülgset andmete hankimise ja analüüsimise meetodit kasutavad tõenäoliselt turvaanalüütikud, investorid, ettevõtete röövretked ja kõik teised, kes on huvitatud selle ettevõtte emiteeritud väärtpaberitest. Andmeid kogutakse paljudest analüütikutele ja investoritele kättesaadavatest allikatest, mis võimaldavad teha nende väärtpaberite staatuse kohta teadliku otsuse.
Mosaiigiteooria kasutamise ümber on teatud vaidlusi. Pooldajad peavad seda meetodit terve mõistuse ja korrapärase lähenemisviisina asjakohaste andmete kogumiseks ja otsustamiseks, kas konkreetse ettevõtte emiteeritud aktsiaid tuleks investeeringutena soovitada. Rõhk asetatakse kogutud andmete kvalifitseerimisele, kuna need andmed võivad sisaldada kontrollitavat teavet, mis on üldsusele laialdaselt kättesaadav, või uudiseid, mis on just avalikkusele avaldatud. Andmed võivad ka praegu ringlevaid kuulujutte või kuulujutte eelseisvate sündmuste kohta, mis on seotud emiteeriva ettevõtte juhtkonna, tootesarja või mõne muu aspektiga. Need, kes toetavad mosaiigiteooria kasutamist, usuvad, et igasugust saadavat teavet tuleks arvesse võtta kui vahendit klientide kaitsmiseks halbade investeerimisotsuste tegemise eest.
Mosaiigiteooria kriitikud märgivad, et kuigi suur osa kogutud andmetest pärineb avalikest allikatest, on olukordi, kus hindamisprotsessi võidakse kaasata ka veel avalikkusele avaldamata teave. Mõne jaoks tekitab see olukorra, kus on muret nende mitteavalike andmete eetilise kasutamise pärast. Kriitikud märgivad sageli, et kuna andmed ei ole veel üldsusele kättesaadavad, peaks rahahaldur või turvaanalüütik vältima mitteavaliku teabe kaalumist, kuna selline tegevus võib olla vastuolus konkreetses riigis kehtiva siseringitehingute regulatsiooniga. jurisdiktsiooni.
Praegu tunnustab CFA Instituut mosaiigiteooria kasutamist kehtiva vahendina ettevõtte stabiilsuse ja selle ettevõtte emiteeritud väärtpaberite väärtuse hindamiseks. Üks instituudi poolt välja toodud nõue on see, et kõik kogutud ja hindamisprotsessi osana käsitletavad andmed tuleb kliendile avaldada soovituse tegemise ajal. See võimaldab kliendil otsustada, kas talle ei meeldi mingist konkreetsest allikast saadud andmed, ning võtta seda tegurit arvesse enne investeerimisvõimaluse kohta otsuse tegemist.