Peit on kanga ja kudede värvimisel kasutatav aine, mis võimaldab värvainel aluspinnale kleepuda. Rõiva- ja koeproove saab värvida ilma peitsita ning värv võib tunduda üsna erksav. Kui riided või kude puutub kokku veega, pestakse värvaine kohe maha. Söötjad toimivad, luues värviainega koordinatsioonikompleksi ehk metallilise sideme. Paljusid aineid nimetatakse peitsideks ja neil on sama roll, kuid need ei ole tehniliselt peitsid; tõelised peitsained on metallimolekulid, mille valents on kaks või kõrgem ja enamasti kolm.
Kangatüki või koeproovi värvimisel töödeldakse seda värvimisainega. See aine on võimeline muutma kanga või koe värvi, muutes kanga atraktiivsemaks ja kude mikroskoobi all paremini nähtavaks. Kuigi värv hoiab kanga või koe küljes tihedalt kinni, suudab vesi värvi kiiresti maha loputada, muutes värvi ajutiseks.
Värvaine püsivuse tagamiseks kasutatakse peitsi. Peitmik on aine, mida kasutatakse koos värvainega värvi keemiliseks sidumiseks pinnaga. Seda tehakse koordinatsioonikompleksi kaudu. Koordinatsioonikompleksis seovad peitsi metalliaatomid lähedalasuva värvainega, luues võimsa sideme, mida vesi ei saa kergesti laguneda.
Peitsa pealekandmiseks on kolm võimalust. Eelpeetistamisel puutub substraat kokku peitsiga ja seejärel värvitakse. Meta-mordanting ühendab peitsi ja värvaineid, nii et mõlemad segatakse kokku samas värvivannis. Järelpeitmine on peitsi sisseviimine pärast substraadi värvimist.
Paljusid värvimisprotsessis kasutatavaid aineid nimetatakse peitsideks, kuid need ei ole päris peitsid. Need on püüdmisained, mis pärsivad värvaine eemaldamist, samas kui peitsained suudavad eemaldamise täielikult peatada. Püüdmisained on sageli mittemetallid ja neid saab kasutada suurema hulga värvainetega.
Tõelised peitsained peavad olema metallist. Metalli valentsus ehk keemiliste sidemete moodustamise võime peab olema kaks või suurem. Tavaliselt kasutatakse peitsina metalle, nagu raud ja alumiinium, ning mõlema metalli valents on kolm. Metalli on vaja peitsi ja värvaine vahelise intensiivse sideme loomiseks, sest vastasel juhul ei saa koordineerimiskompleksi lõpule viia.