MOO tähistab MUD objektorienteeritud ja akronüümi MUD võib tõlkida kui mitme kasutaja domeeni, mitme kasutaja dimensiooni või mitme kasutaja koopasse. MOO on tekstipõhine virtuaalse reaalsuse süsteem, mida kunagi kasutati tavaliselt suhtlemise või mängimise vahendina. MOO-de idee tuli inimeste arvust, kes mängisid koos võrgus mänge, mis sageli olid tekstipõhised seiklusmängud.
Varaseima MOO programmeerimise töötas välja Stephen White, kuid esimene tohutu samm oli tekstipõhine “maailm” nimega LambdaMOO, mille lõi Pavel Curtis, kes parandas White’i programmide varasemad vead. Esmakordselt tõusis see 1990. aastal, kui enamikul inimestel oli Internetiga ainult sissehelistamisühendus ja sageli pääseti sellele juurde UNIX-põhiste serverite kaudu Telneti ühenduste kaudu. Kasutajad ei saanud mitte ainult rääkida ja vestelda erinevates “ruumides” koos, vaid ka luua oma objekte, ruume, tegelasi ja käske, kasutades üsna lihtsat programmeerimist, mida nimetatakse MOO programmeerimiskeeleks, mis seejärel lisatakse kogu MOO-le.
Oma populaarsuse tipul oli Lambdal üle 10,000 XNUMX liikme, kuid nüüd on see arv kahanenud kasutajasõbralikumate tekstipõhiste Interneti-virtuaalmaailmadega. Kahjuks seostati Lambdat peamiselt Interneti-flirtide ja graafiliste seksuaalsuhetega. Varajased serverid ja liiga palju liiklust MOO-del võivad samuti tekitada märkimisväärset viivitust, mis tekitas kasutajate seas kannatamatust ja pahameelt.
Kaugõppijate õpetamiseks või veebifoorumite ja -tundide läbiviimiseks rakendati MOO-de “sõbralikumat” rakendust, kuna need domeenid võimaldasid mitmel kasutajal suhelda. Teised MOO-d lubasid sarnaselt meelestatud inimestel koos mängida või oma elukutse küsimustes kokku tulla. Teistest sai aga uus foorum seiklusmängudeks või fantaasiamaailmade loomiseks, nagu Rupert, mis põhineb Douglas Adamsi raamatul The Hitchhiker’s Guide to the Galaxy.
MOO-del on tavaliselt viisarditeks kutsutud administraatorid, kes võivad inimesi MOO-st välja saata ja võivad mõnikord pakkuda tehnilist abi. Algajaid hoiatati aga, et nad peaksid enne viisardi poole pöördumist läbi lugema kogu abi ja korduma kippuvad küsimused (KKK). Mõned võlurid pahandasid sissetungimist, kui mõne küsimuse kohta võis teavet leida mujalt. Mõnel MOO-l oli ka sisseehitatud registreerimispiirangud, kuid paljud MOO-d, nagu Lambda, võimaldasid inimestel end külalisteks registreerida. Isegi kui nende tegelased oleks välja saadetud, võisid nad tagasi tulla.
MOO hiilgeaeg on eelkõige möödas. Nüüd on mitu kasutajate veebifoorumit, mis võimaldavad kiiremat suhtlust, vestlusi ja muud sarnast ning isegi graafilist fantaasiamaailma, mitte tekstil põhinevaid maailmu. MOO-de võlu oli aga indiviidi osalemine disainis. Inimesed tulid kokku, et luua tekstist “uusi maailmu”.