Rasvad liigitatakse tavaliselt küllastunud või küllastumata. Peamine keemiline erinevus nende kahe vahel on see, et küllastunud rasvade süsinikuaatomites on kogu vesinik, mida nad suudavad hoida, mistõttu neid nimetatakse küllastunud rasvadeks; küllastumata rasvade süsinikuaatomitel on vähemalt üks koht, kus saab lisada vesinikku. Monoküllastumata rasvade ehk monoküllastumata rasvhapete ehk MUFA-de molekulis on vähemalt üks kaksiksidemega süsinik, milles on ruumi rohkemale vesinikule.
Küllastunud rasvad pärinevad peamiselt loomsetest ja piimatoodetest, nagu liha, munad, täispiim ja või. Need on üldiselt toatemperatuuril tahked ja kehal on neid palju raskem töödelda suurtes kogustes. Seevastu küllastumata rasvad on toatemperatuuril vedelad ja pärinevad peamiselt taimedest ja mereandidest ning on palju kergemini töödeldavad.
Monoküllastumata rasvadel on märkimisväärne kasu tervisele, sealhulgas võime vähendada madala tihedusega kolesterooli (LDL) taset, mis võib koguneda veresoontes ja arterites naastudena, suurendades südamehaiguste või insuldi võimalust. Monoküllastumata rasvad suurendavad ka kõrge tihedusega lipoproteiini (HDL), mida tuntakse hea kolesteroolina. Arvatakse, et HDL vähendab naastud arterites ja viib veres leiduva kolesterooli arteritest eemale maksa, kus see võib organismist väljuda. Sel viisil pakub HDL tegelikult kaitset südamehaiguste ja insuldi eest.
Monoküllastumata rasvad on samuti võimelised vähendama triglütseriide, veres leiduvat rasvavormi. Kõrgenenud triglütseriidide taset seostatakse diabeedi ja südamehaigustega ning põhjuseks võib olla rasvumine, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine, liigne suhkrutarbimine, alkohol ja kõrge süsivesikute sisaldusega dieet. Kõrge triglütseriidide tase näib olevat naistel suurem kui meestel.
Kunagi soovitasid arstid südamehaiguste ja insuldi ennetamiseks madala rasvasisaldusega dieete. Kuigi on tõsi, et madala rasvasisaldusega dieedid vähendavad LDL-i ja üldkolesterooli taset, kipuvad need sisaldama ka palju süsivesikuid ja neil on negatiivne kõrvalmõju: suurenenud triglütseriidide tase ja vähenenud HDL. Uuringud on näidanud, et kõrge monoküllastumata rasvade sisaldusega dieedid on südamehaiguste ennetamisel tõhusamad kui madala rasvasisaldusega dieedid. Enamik tervishoiuorganisatsioone soovitab dieeti, mille puhul ligikaudu üks kolmandik päevasest kalorikogusest pärineb küllastumata rasvadest, samas kui vaid väike osa peaks pärinema küllastunud rasvadest.
Monoküllastumata rasvu leidub paljudes köögiviljades, pähklites, seemnetes ja kalades. Nende rasvade sisaldusega toiduõlid hõlmavad rapsi-, maapähkli-, seesami-, päevalille- ja oliiviõli. Suurepärased allikad on kõrvitsa-, seesami-, päevalille- ja squashiseemned, nagu ka mandlid, kreeka pähklid, makadaamiad, pekanipähklid, pistaatsiapähklid ja sarapuupähklid. Kalade hulgas on palju monoküllastumata rasvu, sealhulgas heeringas, hiidlest, makrell ja angerjas. Avokaadod, maapähklid, tofu, oad, falafel ja hummus on täiendavad monoküllastumata rasvade allikad.
Kuigi toidus on oluline asendada küllastunud rasvad küllastumata rasvadega, tuleks olla mõõdukas. MUFA-sid sisaldavad toidud kipuvad olema kaloririkkamad kui teised toidud ning nende tervislikkus ei takista inimesel liigsest söömisest rasvumist. Treening ja korralikult tasakaalustatud toitumine peaksid olema osa kogu terviseplaanist.