Monilethrix on geneetiline haigus, mis mõjutab juuste kasvu ja struktuuri. Selle haigusseisundiga inimestel on tavaliselt väga kuivad, rabedad ja lühikesed juuksed peanahal mitmel kohal. Lähedal vaatlusel kipuvad kahjustatud juuksed meenutama nööril olevaid helmeid; paksud sõlmed on eraldatud väga õhukeste, habraste osadega. Moniletriksit ei ravita, kuid patsiendid saavad oma loomulike juuste kaitsmiseks võtta ennetavaid meetmeid, näiteks kanda kaitsvaid parukaid või mütse.
Teadlased on avastanud, et moniletriks on autosoomne dominantne haigus, mis näitab, et laps võib selle pärida, kui ühel tema vanematest on teatud geeni muteerunud koopia. Kaasatud geen loob tavaliselt valke, mida nimetatakse keratiinideks, mis annavad juustele tugevuse ja sära. Kahjustatud geenid ei suuda toota funktsionaalseid juuksekeratiine ning tulemuseks on haprad karvad ja laigulised kasvukohad peanahal.
Monilethrix on kõige sagedamini isoleeritud peanaha tagaosast ja kuklast, kuigi mõnikord võib see mõjutada kogu peanahka. Väga väikesel arvul patsientidel esineb ebatavalisi karvu ka kulmudes, häbemepiirkonnas või kaenlaalustes. Monilethrix annab juustele tuhmi, tuhmunud välimuse ja muudab need väga vastuvõtlikuks murdumisele isegi väiksemate vigastuste korral, näiteks kammiga läbi ajades. On tavaline, et haigetel areneb ka haigusseisund, mida nimetatakse keratosis pilaris’eks, mis põhjustab karvanääpsude juure väikeseid punne, mis võivad olla kaetud kooriku jääkidega. Alopeetsia ehk laiguline kiilaspäisus võib tekkida ja taanduda iseeneslikult kogu inimese elu jooksul.
Arst saab tavaliselt imiku või väikelapse moniletriksi diagnoosida lihtsa füüsilise läbivaatuse kaudu. Seisundi kinnitamiseks ja muude võimalike juuste kõrvalekallete põhjuste välistamiseks võib koguda peanaha koeproovi ja jälgida seda mikroskoobi all. Pärast diagnoosi panemist saab arst selgitada monilethrixi üksikasju ja anda kasulikku teavet häire juhtimise kohta.
Varem on moniletriksi raviks proovitud mitmeid erinevaid ravimeid ja abinõusid, kuigi ükski neist pole osutunud tõhusaks. Enamikul patsientidel soovitatakse kaitsta oma juukseid kahjulike keskkonnategurite, näiteks otsese päikesevalguse ja tugeva tuule eest. Püsihoolduses kasutatavad juuksevärvid, pleegitajad ja kemikaalid võivad samuti kahjustada hapraid juukseid ja neid tuleks üldiselt vältida. Kui kiilanemine on muret tekitav, võib inimene soovida investeerida parukasse või juuksekaunisse. Inimesed, kes võtavad asjakohaseid ettevaatusabinõusid, suudavad tavaliselt säilitada suurema osa oma olemasolevatest juustest.