Moetööstuse analüüsiga püütakse mõista, kuidas moetööstus töötab, millised on moetrendid ning milliseid brände inimesed ostavad või ei osta ja miks. See näib mõistvat demograafiat, ostutrende ja bränditeadlikkust. Seda tüüpi analüüsi saab jagada erinevat tüüpi uuringuteks, millel on erinev ulatus ja fookus. Väikesemahulise analüüsiga saab uurida üht brändi, üht poodi või isegi üht brändi elementi, näiteks toppe või seelikuid. Teised analüüsid on valdkonnapõhised analüüsid, mis uurivad kogu turgu, näiteks moenädalaid, trende ja klientide ostuharjumusi.
Ühendus kõigi seda tüüpi moetööstuse analüüside vahel on tööstus ise. Moeturg on üks maailma suurimaid turge. See toodab rohkem tooteid ja annab tööd rohkematele inimestele kui elektroonika- ja autotööstus ning oma tähtsuse poolest enamiku tarbijate jaoks on see peaaegu võrdne toiduainetööstusega.
Moetööstus jaguneb kolmeks põhiosaks. Esimene osa on disain, mis on uute toodete, liinide, stiilide ja isegi kaubamärkide loomine. Teiseks on tootmine, mis on tegelike riiete valmistamine. Lõpuks on veel müük, mis on osa moetööstusest, mida enamik tarbijaid näeb ja millega nad suhtlevad.
Väikesemahulise moetööstuse uuringute üheks eelistatud meetodiks on tugevate, nõrkade külgede, võimaluste ja ohtude analüüs (SWOT). SWOT-analüüs on analüütiline tööriist, mida kasutavad nii peakontorid kui ka kohalikud poed, et hinnata brändi toimivust ja konkurentide poolt põhjustatud ohte. Paljud kaupluste juhid kasutavad SWOT-analüüsi, et tagada nende kaupade õige kuvamine, kaupluse planeering, mis maksimeerib selle potentsiaali ning et müük, hinnad ja kaubamärgid suudavad konkurente ületada.
Pühendunud turu-uuringute ettevõtted teostavad moetööstuse analüüsi laiaulatuslikumaid vorme. Neid uuringuid saab teha kaubamärkide endi nimel, iseseisva ettevõtmisena või riikide valitsuste ja institutsioonide nimel. Need võib jagada uuringuteks, mis uurivad trende, olemasolevaid turge, uusi turge ja klientide ostuharjumusi.
Trendid on populaarsed tooted või stiilid, mis lühikese aja jooksul hästi müüvad. Näiteks ühel aastal võivad kuumim trend olla pikad seelikud, kuid järgmisel aastal lühemad. Moetööstuse analüüs, mis keskendub trendidele, aitab ettevõtetel mõista, mis maailmas hästi müüb, et nad saaksid oma tootesarju vastavalt kohandada.
Olemasolevad turud hõlmavad mitmesuguseid müügiturge. Nende hulka kuuluvad riigid, mis on moebrändidele alati vastuvõtlikud olnud, sealhulgas moekeskused nagu Itaalia, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja USA. Seda tüüpi uuringuid kasutatakse selleks, et uurida turu seisundit ning seda, kuidas see teatud aja jooksul areneb ja areneb.
Uued ja arenevad turud on riigid, kus moebrändide ja rahvusvahelise moemüügi ajalugu on vähe või puudub üldse. 1960. ja 1970. aastatel sai Jaapanist õitsev moeturg ja sama juhtus 1990. aastate lõpus Hiinaga. Nende turgude uurimist kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, kus saabub järgmine buum, kes ostab, millised on nende eelarved ja maitsed.
Klientide ostuharjumused on moetööstuse analüüsi lahutamatu osa, sest kliendid juhivad müüki ja toodavad kasumit. Ilma märkimisväärse hulga saadaolevate klientide toetuseta võib moebränd tõenäoliselt närbuda ja sureb. Moefirmad tahavad teada, kas kliendid kasutavad sotsiaalmeediat, reageerivad hästi reklaamidele ja suhtuvad positiivselt konkreetsetesse kaubamärkidesse ja liinidesse ning kas nad järgivad trende.