Modemi tuled on lihtsalt väliste modemite tuled. Olenevalt sellest, kas tuled on tumedad, põlevad ja püsivad või vilguvad, annab iga modemi tuli märku modemi ja ühendatud arvuti kõvaketta vahel parasjagu toimuvast tegevusest. Modemi tulede hetkeolek aitab lõppkasutajal teada saada, kas ühendus on loodud, kas ühendus on aktiivne või ühendus on mingil põhjusel katkenud.
Modemi tulede tegevust nimetatakse tavaliselt käepigistuseks. Põhimõtteliselt suhtleb seade arvutiga modemi kasutamisel. Modem saab arvutist sisendi ja omakorda varustab kõvakettaga ka andmeid. Mõlemad seadmed kinnitavad vastuvõetud andmete ja teise antud käskude vastuvõtmist. Selles mõttes ei erine käepigistus žestist kahe inimese vahel, kes on nõustunud vahetuse või tegevusplaaniga.
See interaktsioon või käepigistus, mida tähistavad modemi tuled, on võimalik tänu universaalsele asünkroonsele vastuvõtjale/saatjale, mis asub arvuti kõvakettal. UART-mikrokiip võimaldab tegelikult arvutil modemiga rääkida ja modemilt saadud andmeid töödelda. Ilma UART-i olemasoluta on välise modemiga ühenduse loomine võimatu.
Tavalisel välismodemil on mitut tüüpi modemi tulesid. AA ehk automaatvastuse tuli näitab, et modem on sisse lülitatud ja valmis sissetuleva kõne vastuvõtmiseks. CD ehk kandjadetektori tuli annab teada, et arvuti ja modem on ühenduse loonud ning edasi-tagasi side on nüüd võimalik. HS ehk kiirtuli põleb, kui modem on valmis andmeid suhteliselt kiires tempos edastama. Lõpuks annab MR ehk modemi valmisoleku tuli lõppkasutajale teada, et modem on tööle seatud.
Standardsel välismodemil leiduvad modemituled aitavad lõppkasutajal ühenduse hetkeolekut kogu aeg jälgida. Kui arvuti ja modemi vaheline ühendus katkeb, ei ole ühenduse taastamiseks tavaliselt vaja muud kui modemi kiiret lähtestamist ja modemi võtme, lüliti või nupu kasutamist.