Modaalsusefekt on eksperimentaalpsühholoogias kasutatav termin, et selgitada teabe esitamise mõju mälule ja õppimisele. Swelleri jt 1988. aastal ning Moreno ja Mayeri 1999. aastal läbi viidud uuringud on näidanud, et mälukoormus väheneb, kui teavet esitatakse pigem kuuldaval kui visuaalsel viisil. Täpsemalt on leitud, et loendi viimaste üksuste meeldetuletamine on paranenud, kui loendit öeldi, mitte lugeti.
Esitluse modaalsus ja selle mõju õppimisele on psühholooge huvitanud juba aastaid. McGeochi varajases 1942. aastal tehtud asjakohase kirjanduse ülevaates jõuti järeldusele, et modaalsuse mõju puudub. Hilisemad uuringud toetavad aga üldist seisukohta, et lühiajalise mälu mõõtmisel meenuvad kuuldavalt esitatud materjalid paremini kui visuaalselt esitletud materjale. See kehtib rohkem loendi nelja või viie viimase üksuse kohta, mille keskmised positsioonid näivad modaalsuse mõjust vähe mõjutatud.
Selle nähtuse üheks seletuseks on kajamälu olemasolu, mis on kuulmissensoorne register või kuulmissalv, mis säilitab helisisendi kaks või viis sekundit pärast selle hääldamist või kuulmist. See sensoorne mälu võimaldab õppijal meelde tuletada loendi viimaseid punkte, kuid kuna teavet pole töödeldud ega uuritud, ei ole pikaajaline meeldetuletus sageli võimalik. Pikaajaline mälu nõuab füüsilisi muutusi ajus, mis tekivad teabe töötlemisel.
1969. aastal tegid Crowder ja Morton ettepaneku, et inimestel oleks keeleeelne kuulmishoidla, PAS, mis salvestab kõnehelid kuni kahe sekundi jooksul. See teave on meeldetuletamiseks väga kättesaadav ja hõlpsasti taasringluses, kuid halvasti töödeldav. Selleks, et PAS-i üksused hiljem tagasi kutsutaks, tuleb need esmalt ajju kodeerida selliste meetodite abil nagu kordamine ja harjutamine.
Nii Sweller et al kui ka Moreno ja Mayer väidavad, et kui multimeediaõpetus koosneb tekstist ja pildist, on töömälule suur nõudlus, kuna õppija peab integreerima visuaalse ja ruumilise teabe. Töömälu on lühiajalise mälu teine termin. Leiti, et mälukoormus vähenes, kui õppija pidi töötlema ainult kuulmisalast teavet. Baddeley (1992) esitatud töömälu mudeli kohaselt on teabe töötlemisega seotud kaks modaalsusspetsiifilist alamsüsteemi. Esimene on visuaalse ja ruumilise teabe töötlemiseks ning teine akustilise teabe töötlemiseks. Kui teavet esitatakse korraga mõlemas vormis, suureneb kogu töömälu maht.