MO-draiv on teatud tüüpi kettadraiv, mis kasutab arvutisüsteemide jaoks suure võimsusega kaasaskantava kandja pakkumiseks magnetooptilist (MO) tehnoloogiat. Draiv ise kasutab MO-disketile lugemiseks ja kirjutamiseks kahte eraldi protsessi, laserit ja magnetpead. Kui laserit kasutatakse nii lugemiseks kui ka meediale kirjutamiseks, on magnetpea ainult kirjutamiseks. Tänu sellele on MO-draiviga kasutatav spetsiaalne andmekandja võimeline ülimalt pika elueaga ning väga töökindla ja suure mahutavusega andmesalvestuseks.
MO-draivi kettad meenutavad tugevalt tüüpilisi diskette, kuid on umbes kaks korda paksemad. Disketi korpuse sees on kettaplaat õhukesest ferromagnetilise materjali kihist, mis on kinnitatud plastkatte sisse. See materjal toimib väga sarnaselt kõvaketta sees olevale taldrikule, kuna seal on positiivses või negatiivses olekus magnetiseeritud väikeste sektoritega rajad, mis tähistavad kettale salvestatud digitaalsete andmete jaoks kas ühte või nulli. Kettaid saab vormindada suvalise arvu kettafailisüsteemide abil ja MO-draivi sisestatuna näeb neid arvuti operatsioonisüsteem lihtsalt teise kettaseadmena.
MO-draivi sees avaneb disketil olev väike lükanduks ja taldrik asub draivi põhjas oleva laseri ja pea kohal hõljuva magnetpea vahel. Kui taldrik pöörleb disketi lugemiseks, seatakse laser madalale võimsusele ja kiir põrkab ketta sektoritelt sõltuvalt nende magnetilisest olekust tagasi. Seda protsessi nimetatakse Kerri efektiks. Kui laserkiir tabab positiivset magnetseisundit või “üks”, põrkab kiir tagasi ühes suunas, negatiivse magnetilise oleku, “null” tabamisel aga vastupidises suunas. Seejärel teeb draiv laseri tagasitulekut jälgides kindlaks ketta sisu.
Kui MO-draiv soovib kettale kirjutada, peab see taldriku ferromagnetilise materjali soojendamiseks suurendama laseri võimsust. Laser soojendab materjali nn selle Curie-punktini, temperatuurini, mille juures seda võivad magnetväljad mõjutada. Kui sektor on kuumutatud, saab sellesse kirjutada disketi vastasküljel asuv magnetpea, mis annab kuumutatud sektorile positiivse või negatiivse oleku. Kirjutamisprotsessi lõpuleviimiseks peab disketiplaat draivi sees kaks korda läbima, muutes MO-draiviga andmete kirjutamiseks kuluva aja kaks korda pikemaks kui lihtsalt lugemiseks. Loomulikult on see protsess MO-draivil ja disketil lõputult korratav, muutes need lõputult ümberkirjutatavaks, ilma et peaks disketti iga kord uuesti vormindama nagu traditsioonilise disketiseadme puhul.
Paljudes lääneriikides on MO-ajamitehnoloogia kasutamine alates umbes aastast 2000 mõnevõrra vähenenud, kuigi teatud piirkondades kasutatakse neid endiselt. Tänu ketaste vastupidavusele ja suurele mahutavusele kasutatakse MO-draive ka paljude andmete arhiveerimise ülesannete jaoks, kus hulk MO-kettaid saab paigutada korpusesse, kus üks või kaks draivi nõuavad kettaid robotkäte kaudu. Spetsiaalset tarkvara töötav server juhib andmeteegi päringuid ja korraldab andmed mitme ketta vahel.