Howard Gardner oli mitme intelligentsuse teooria teerajajaks 1983. aastal oma murrangulise raamatuga Frames of Mind: The Theory of Multiple Intelligences. Töö põhiprintsiip on see, et inimestel on ainulaadsed kognitiivsed õppimisviisid, mida tüüpilises hariduskeskkonnas sageli ei käsitleta. Gardneri mitme intelligentsuse teooria eriti oluline osa on see, et see pakub kaheksa erinevat õppimisviisi. Gardner aitas mitme intelligentsuse loomise kaudu kaasa mitte ainult haridusteooriale, vaid ka ainulaadsete kognitiivsete funktsioonide mõistmisele.
Gardner toob välja kaheksa erinevat intelligentsust, mis tema arvates on juurdunud aju arengus, kusjuures iga inimese reaktsioon sisemistele või välistele stiimulitele on seotud tema intelligentsusega. Gardner teoretiseerib veelgi, et inimesed kasutavad oma loomupäraseid ajureaktsioone, et aidata neil probleemide lahendamisel igas olukorras. Näiteks loogilise/matemaatilise intelligentsusega inimene võib vaadata kirjutist ja eristada selles sisalduvate komponentide struktuuri ja loogikat, samas kui muusikaline inimene võib kirjutamise rütmiga hästi suhestuda.
Inimestel on üldiselt tugevus ühes järgmistest mitmetest intelligentsustest: verbaalne/keeleline, loogiline/matemaatiline, muusikaline, inimestevaheline, intrapersonaalne, visuaalne/ruumiline, kehaline/kinesteetiline või loodusteadlane.
Uskudes, et enamik haridussituatsioone on tugevalt suunatud kas verbaalsele/lingvistilisele või loogilisele/matemaatilisele stiilile, lõi Gardner mitu intelligentsust, et aidata õpilastel, kellel võib olla erinevat tüüpi kognitiivne funktsioon erinevate teemade käsitlemisel. Enamikul inimestel on oskuste tase mitmes mitme intelligentsuse valdkonnas; valdav trend on aga silmapaistev talent ühes valdkonnas teistest kõrgemal.
Verbaalset/keelelist intelligentsust iseloomustab anne lugemisel, kirjutamisel ja sõnadega suhtlemisel.
Loogiline / matemaatiline intelligentsus hõlmab suurepäraseid arutlusoskusi ning võimet arvutada ja näha asju hästi korraldatud viisil.
Visuaalne/ruumiline intelligentsus kuulub tavaliselt inimestele, kelle kognitiivsed reaktsioonid tiirlevad piltide ja visualiseerimise ümber, nagu navigeerimine ja joonistamine.
Muusikalist intelligentsust nähakse inimestel, kes on andekad muusika kompositsioonis, laulmises või rütmis.
Keha/kinesteetiline intelligentsus ilmneb kõige enam inimestel, keda kirjeldatakse kui “käed külge”. Tavaliselt saavad nad oma keha mingil viisil kasutada, kui nad tegelevad selliste projektidega nagu modelli konstrueerimine, näidendis näitlemine või operatsioon.
Inimestevaheline intelligentsus on seotud inimestega, kes saavad teistega hästi koostööd teha, kellel on palju empaatiat ja kes mõistavad teiste motivatsiooni.
Intrapersonaalne intelligentsus on võime eneserefleksiooniks, oma motivatsiooni ja andeid mõistmiseks ning oma suutlikkust edu saavutamiseks aktsepteerida.
Naturalist Intelligence lisati 1996. aastal esialgsesse nimekirja. Loodusteaduslike võimetega inimestel on anne loodusmaailma osasid ära tunda ja seda arusaama produktiivselt kasutada.