Mittetegevuskulu on kulu, mis on küll ettevõttega seotud, kuid ei ole seotud ettevõtte peamiste eesmärkidega. See võib olla kas materjali või teenuse jaoks ning sageli on selle eesmärk kärped enne põhilisi tegevuskulusid, kui ettevõttel on rahalisi raskusi, lihtsalt seetõttu, et põhitegevuskulude kärpimisel on nii drastiline mõju ettevõtte võimele säilitada kvaliteeti ja toodangut. kõrge.
Üks levinumaid põhjusi, miks raamatupidajad igale tegevusvälisele kulule nii suurt tähelepanu pööravad, on see, et vaatamata asjaolule, et tegevus- ja mittetegevusega seotud kulud on ettevõtte eelarves tehniliselt erinevad, peab inimene hindama mõlemat tüüpi kulusid, et saada tõeliselt täpne kulu. pilt ettevõtte finantsseisust. Oletame näiteks, et ettevõte toodab toodet X. Kui ettevõtte tulu “toote X” müügist ületab toote X valmistamise maksumust, näib ettevõte olevat heas finantsseisus. Praegu ei ole ettevõte aga veel kõigi oma tegevuskuludega hakkama saanud. Kui need kulud on piisavalt suured, võib ettevõte tegelikult sattuda “miinusesse”, võlgu.
Tavaliste äriväliste kulude hulka kuuluvad näiteks intressid, mida ettevõte peab tasuma laenudelt, kahjum ettevõtte kinnisvara, sh väärtpaberite müügist, restruktureerimiskulud ja valuutavahetustasud kui mittetegevuskulud. Tegevusväliseks kuluks loetakse ka kindlustust, nagu ka ülalpidamist ja sissemakseid töötajate hüvitistesse. Teine levinud mittetegevuskulu on koristamine.
Oluline on mõista, et see, mis ühes ettevõttes on mittetegevusega seotud kulu, ei pruugi olla mittetegevusega seotud kulu teises ettevõttes. Tegevusväliseid kulusid vaadeldes peavad raamatupidajad alati kulusid vaatama ettevõtte eesmärkide silmas pidades. Näiteks kui ettevõtte eesmärk oleks toota autosid, siis sellised tarvikud nagu ettevõtte telefonid oleksid mitte tegevuskulud, mitte tegevuskulud, sest telefonid ei ole otseselt seotud sõidukite tarvikute või tootmisliiniga. Kui aga ettevõtte eesmärk oleks hankida annetusi telefoni teel, võiks ettevõtte telefone pidada tegevuskuluks.
Nagu tegevuskulude puhul, peavad ettevõtted oma tegevusväliseid kulusid jälgima, et koostada toimiv eelarve ja sellest kinni pidada. Finantsosakonnad püüavad tavaliselt vähendada tegevusväliseid kulusid enne, kui nad liiguvad tegevuskulude vähendamisele. See ei pruugi töötajaid õnnelikuks teha, näiteks kui ettevõte kärbib töötajate hüvitisi. See ei mõjuta aga ettevõtte võimet toota head ja kvaliteetset kaupa või teenust – 10 hüvitisteta töötajat võivad toota näiteks toodet X koos soodustustega või ilma, kui neil on piisavad tarned ja teadmised. Seetõttu ei tea tarbija kärbetest sageli enne, kui eelarvekirves jõuab põhitegevuseni.