Mittepiirav klausel kirjeldab nimisõna või asesõna, pakkudes täiendavat teavet, mis ei ole lause tähenduse jaoks tingimata vajalik. Grammatikareeglite kohaselt peaksid mittepiiravad klauslid algama sõnadega mis või kes. Mittepiirav klausel tuleks samuti märkida komadega.
Tavaliselt on lausel ikkagi loogiline mõte, kui mittepiirav klausel eemaldatakse. Mittepiirav klausel pakub detaile, mis aitavad maalida visuaalset pilti või selgitada kõneleja või kirjutaja ideed. Põhimõtteliselt võib aga mittepiiravat klauslit pidada kirsiks tordil.
Näiteks: “Auto, mis oli suur maastur, sõitis nii kiiresti, et Anita ehmus ja hüppas teelt välja kraavi.” Kui sellest lausest eemaldada mittepiirav klausel, on tähendus ikkagi selge. Lugejal pole lause mõistmiseks hädavajalik teada, et auto oli suur maastur.
Õige asesõna valimine mittepiirava klausliga kasutamiseks võib olla segadusttekitav. Grammatikareeglid näevad ette, et mittepiirav klausel peaks algama sõnaga “mis”, välja arvatud juhul, kui see viitab isikule, sel juhul peaks see algama sõnaga “kes”. Näiteks “Maasturiga kõvasti üle lubatud kiiruse sõitnud juht ehmatas Anitat nii ära, et too hüppas teelt välja kraavi.”
Erinevalt mittepiiravatest klauslitest on piiravad klauslid lause tähenduse jaoks vajalikud. Piiravad klauslid, mis ei kirjelda inimest, peaksid inglise keele grammatikareeglite kohaselt algama sõnaga that. Piirava klausli näide on: “Auto, mis ehmatas Anitat nii palju, et ta hüppas teelt välja, ei aeglustanud kiirust.” Sellel lausel pole erilist mõtet, kui piirav klausel eemaldatakse, kuna see sisaldab liiga palju olulist teavet. Paljud inimesed eelistavad kasutada piiravas klauslis kumba, ja see kasutus on üldiselt aktsepteeritud. Näiteks “Auto, mis ehmatas Anitat nii palju, et ta teeservast alla hüppas, ei vähendanud kiirust.”
Lause keskel olevad mittepiiravad osalaused tuleb märkida kahe komaga. Näiteks: “Politsei leidis auto, mis osutus varastatud, hiljem mahajäetuna.” Teine näide on: “Hämmastavalt jätkas katsumusest vaevu vigastatud Anita oma jalutuskäiku.”