Mittefiniitne verb on verbi tüüp, mis ei saa toimida lause predikaadina, kuna see ei kirjelda subjekti tegevust. Nendel tegusõnadel on kolm põhitüüpi, sealhulgas osalaused, mis on tegusõnad, mis toimivad lauses omadussõnana ja lõpevad sageli järelliitega “-ing”. Infinitiivsed verbid on samuti mittefinitiivsed ja sisaldavad tavaliselt abitegusõna “to”, näiteks “jooksma” või “minna”. Samuti on olemas teatud tüüpi mittefiniitne verb, mida nimetatakse gerundiks, mis on “-ing” vormis tegusõna, mis toimib lauses nimisõnana või nimisõnafraasi osana.
Mittefiniitsed verbid, mida nimetatakse ka “verbaalseteks”, erinevad lõplikest verbidest selle poolest, et neil ei ole piiranguid nende vormide määratlemisel. See ei tähenda, et nende kasutamist reguleerivad reeglid puuduvad, vaid seda, et lõplikud verbid on piiratud erinevate ajavormide ja vormidega, et võimaldada neil lauses predikaatidena toimida. Põhiline lõplik verb on selline sõna nagu “jooks” lauses “Kass jooksis kiiresti”, mis toimib subjekti “kass” predikaadina. Vastupidiselt sellele toimib mittefiniitne verb lause sees sageli muus vormis, kuigi see võib olla osa predikaatverbi fraasist, kui see on infiniitvormis.
Üks levinumaid viise, kuidas mittefinitne verb võib esineda, on osastav. See on tegusõna, mis toimib lause sees omadussõnana ja kirjeldab konkreetset nimi- või asesõna. Sellises lauses nagu “See on minu jalutuskepp” on sõna “kõndimine” mittefinitiivne tegusõna, mis kirjeldab “keppi”. See on osalause vormis verbaalne. Teine näide selle kohta on verb “lendab” lauses “Ma olin oma lendavas masinas”.
Mittefiniitne verb võib viidata ka verbide infiniitvormidele, mis on nende kõige põhilisem vorm keeles. Inglise keeles kaasneb infinitiivivormiga tavaliselt abitegusõna “to”, näiteks “minna” või “joosta”. Need verbid võivad olla osa predikaadist lauses, kui need on osa verbifraasist, näiteks “Ma pean jooksma üle tänava”, milles “oma” on lõplikus vormis. Inglise keeles on levinud reegel „lõhestatud infinitiivi” vastu, mille puhul infinitiiv eraldatakse abisõnast, näiteks fraas „to boldly go”. Paljud grammatikud ja keeleteadlased vaidlevad selle probleemi üle, kuigi tavaliselt on parem vältida infinitiivide lahknemist teadusliku või professionaalse kirjutamise puhul.
Gerundid on inglise keeles kolmandat tüüpi mittefinite verbid, mis on verbid, mis käituvad nagu nimisõnad ja millel on “-ing” lõpp. Lauses “Õpetamine on üllas elukutse” toimib sõna “Õpetamine” nimisõnana ja on lause subjekt. Gerundid võivad olla subjektid, objektid ja eessõnafraasi subjektid, nagu iga teine nimisõna. Need on tavaliselt osa gerundi fraasist, mis toimib nagu nimisõnafraas, näiteks fraas “Jooksmine hommikul” lauses “Hommikul jooksmine on teie tervisele kasulik”.