Mittegonokokk-uretriit (NGU) on infektsioon, mis esineb kusitis, mis on uriini juhtiv toru. Seda võib nimetada ka mittespetsiifiliseks uretriidiks (NSU). Mees või naine võivad nakatuda sellesse sugulisel teel levivasse haigusse (STD) kõige sagedamini Chlamydia trachomatise bakteri tõttu. Muud tüüpi bakterid, mis võivad põhjustada mittegonokokilist uretriiti, on Mycoplasma genitalium, Trichomonas vaginalis ja Ureaplasma urealyticum. Selle infektsiooni raviks kasutatakse antibiootikume.
Patsient võib olla nakatunud mittegonokokk-uretriidiga üks kuni kolm nädalat, enne kui ta märkab sümptomeid. Mehed ja naised võivad märgata oma aluspesu plekke ja urineerimisel valu või põletust. Meestel tekib peenisest piimjas eritis, naistel aga tupest. Samuti võib tekkida sügelus, hellus või ärritus. Naistel, kellel esineb menstruatsiooniga mitteseotud kõhuvalu või tupeverejooks, võib tekkida ka mittegonokokk-uretriidi tüsistus, mida nimetatakse vaagnapõletikuks (PID).
Kuigi see nakkus on sugulisel teel leviv haigus, mis võib levida vaginaalse, anaalseksi või oraalseksi kaudu, võib see levida ka mitteseksuaalselt. See võib tekkida bakteriaalse prostatiidi tagajärjel, mis põhjustab eesnäärme põletikku, või kuseteede infektsiooni tõttu. Patsient võib sellesse seisundisse haigestuda ka pärast kateteriseerimist või kusiti ahenemise tagajärjel.
Kui mittegonokokilist uretriiti ei ravita, võivad tekkida tõsised tüsistused. Naistel võib tekkida PID, mis võib põhjustada emakavälist rasedust ja põhjustada ka viljatust, kui see on krooniline. Nad võivad kannatada ka raseduse katkemise, kroonilise vaagnavalu või vaginiidi korral. Mõned tüsistused, mis võivad meestel tekkida, hõlmavad nahakahjustusi ja Reiteri sündroomi, mis on teatud tüüpi artriit. Neil võib tekkida ka konjunktiviit, mida nimetatakse ka roosaks silmaks.
Pärast mittegonokokilise uretriidi diagnoosimist määrab arst patsiendile antibiootikumid. Kõige sagedamini kasutatavad antibiootikumid on tetratsükliin, doksütsükliin ja asitromütsiin. Patsiendid peaksid teavitama oma arste, kui neil on allergia mõne ravimi, sealhulgas antibiootikumide suhtes. Samuti peavad nad vältima seksuaalset kontakti, kui neil on aktiivne infektsioon. Arst võib anda patsiendile teada, millal on seksuaalne tegevus ohutu.
Mittegonokokk-uretriit ja muud sugulisel teel levivad haigused on ennetatavad. Inimesed peaksid igasuguse seksuaaltegevuse ajal kandma kondoomi. Enne kondoomi kasutamist peaksid nad kontrollima aegumiskuupäeva ja veenduma, et see pole kahjustatud. Näiteks kondoomi rahakotti jätmine võib materjali kulutada. Inimene saab vähendada ka sugulisel teel levivasse haigusesse nakatumise riski, piirates oma seksuaalpartnerite arvu.