Finantsaruannete koostamisel on kahte tüüpi kasumiaruandeid: üheetapiline ja mitmeastmeline. Kasumiaruande eesmärk on arvutada ettevõtte puhaskasum; üldiselt on puhaskasum sama, olenemata sellest, millist kasumiaruannet kasutatakse. Mitmeastmeline kasumiaruanne eraldab tulud, kulud, kasumid ja kahjumid, et aidata ettevõttel paremini mõista, kust see tulu teenib ja kus ettevõte kahjumit kannab. Mitmeastmelise kasumiaruande kasutamise eelised hõlmavad lihtsust, millega juhuslik vaataja saab tulusid ja kulusid dešifreerida, ning üldist asjaolu, et investorid saavad kiiresti suhtarvu analüüsi teha.
Mitmeastmeline kasumiaruanne algab müügist ja lahutab seejärel müüdud kaupade maksumusest. Müüdud kauba maksumus on laoseisuga seotud otsesed kulud. Samuti arvutatakse see tavaliselt alustavate varude ja ostude lisamise teel, seejärel lahutades lõppvarud. Müüdud kauba maksumuse lahutamine müügist võrdub ettevõtte brutokasumiga.
Mitmeastmelise kasumiaruande järgmine samm on tegevuskulude jaotis. See jaotis sisaldab kõiki ettevõtte tegevusega seotud kulusid – need on peamiselt müügi- ja halduskulud. Lahutades kogu tegevuskuludest brutokasumi, saab raamatupidaja arvutada ettevõtte tegevustulu.
Üldiselt on mitmeastmelise kasumiaruande viimane osa mittetoimiv osa. See koosneb tuludest ja kuludest, mis ei ole seotud tegevusega. Need kulud hõlmavad, kuid mitte ainult, intresse ning seadmete müügist saadavat kasumit ja kahjumit. Tegevustulu miinus mittetegevusest tulenev tulu võrdub ettevõtte perioodi puhaskasumiga.
Seevastu üheastmelisel kasumiaruandel on kaks osa: tulud ja kulud. Kasumiaruande tulude jaotises on kokku võetud kõik perioodi tulud ja kasumid. Kasumiaruande kulude jaotises on kokku võetud kõik kulud aastast. Raamatupidajad lahutavad tuludest kulud, et arvutada perioodi puhastulu.
Mitmeastmelise kasumiaruande kasutamisel on kaks peamist eelist üheastmelise kasumiaruande asemel: diferentseerimine selle alusel, kus ettevõte tulu teenis, ja lihtsam suhtarvude analüüs. Mitmeastmeline avaldus võimaldab juhuslikul vaatajal hinnata, kust perioodi jooksul tulud ja kulud pärinevad. Näiteks kui ettevõttel on teatud perioodi kohtuasja võitmise tõttu suur netosissetulek, siis mitmeastmelises kasumiaruandes ei kajastu seda summat ettevõtte põhitegevuse tulude rubriigis. Kuna hagi ei ole põhitegevuse tulude rubriigis, saab juhuslik vaataja paremini hinnata, kui edukas on tegelik tegevus ettevõttes; seevastu see ei kehti üheastmelise kasumiaruande puhul, kus kohtuasi on koondatud kogu perioodi tuludega. Teiseks eeliseks on kontode jaotamine tegutsevateks, mittetoimivateks, kasumiteks ja kahjumiteks, et investorid saaksid suhtarvu analüüsi teha kiiremini ja tõhusamalt, kuna arvud on nende jaoks juba kategooriatesse jaotatud.