Mitme une latentsuse test on uuring, mida kasutatakse, et aidata arstidel täpselt diagnoosida erinevaid unehäireid, sealhulgas narkolepsia ja ülemäärane päevane unisus. Päevane test toimub akrediteeritud uneuuringute keskuses ning seda kontrollivad sertifitseeritud tehnikud, õed ja arstid. Patsiendile antakse mugav ja vaikne privaatne tuba ja lastakse teha päeva jooksul neli või viis uinakut, mille vahel on umbes kaks tundi. Seireseadmeid kasutatakse aju- ja silmategevuse muutuste tuvastamiseks ning häire olemasolu kindlakstegemiseks.
Erinevatel unekeskustel ja laboritel võib olla oma versioonid mitme une latentsuse testist, kuid enamikku teste manustatakse väga sarnaselt. Enne mitme une latentsuse testi läbiviimist peab patsient tavaliselt ööbima unekeskuses, et arstid saaksid jälgida öiseid mustreid polüsomnograafiaks nimetatava protseduuri raames. Öötesti tulemusi kasutatakse muutuste jälgimiseks päevaste testide lähtetasemena.
Nii mitmekordse une latentsuse testi kui ka polüsomnograafia uuringu ajal kinnitatakse elektroodid rinnale, otsaesisele, lõuale ja silmade alla. Andmeid ajulainete aktiivsuse, südame löögisageduse, silmade liikumise ja näolihaste kontraktsioonide kohta kogub elektrooniline jälgimismasin. Testimisprotseduur on täiesti valutu ning unetehnikud püüavad andureid ja juhtmeid võimalikult mugavaks muuta.
Pärast öist polüsomnograafia testi julgustatakse patsienti hommikul umbes kaks tundi ärkvel olema. Seejärel palutakse tal uuesti magama jääda. Unetehnik registreerib aja, mis kulub patsiendil uinumiseni, ning jälgib seejärel aju ja silmade aktiivsust, et teha kindlaks, millal on saavutatud sügav uni ehk kiire silmade liikumise (REM) uni. Patsient äratatakse umbes 15-20 minuti pärast uinakule ja kästakse olla veel kaks tundi ärkvel. Enamik unekeskusi teeb iga patsiendi kohta neli või viis uinakesti, nii et inimene võib oodata keskuses viibimist vähemalt seitse tundi.
Kui testimine on lõpetatud, lubatakse patsiendil koju minna ning tehnikud, psühholoogid ja arstid saavad alustada tulemuste analüüsimist. Teave selle kohta, kui kaua kulus patsiendil iga uinaku ajal magama jäämine, võib aidata arstidel hinnata narkolepsia või mõne muu kroonilise unisuse probleemi võimalust. Üldiselt viitab mitmekordne une latentsustest, mis näitab, et inimene uinub viie minuti jooksul ja siseneb kiiresti REM-faasi, alushäirele. Kui leiud on hoolikalt läbi vaadatud, saab arst patsiendile tulemusi selgitada ja ravivõimalusi arutada.