Minotaur on kreeka mütoloogias härja pea, härja jutu ja mehe kehaga olend. Ta on eriti seotud Kreeta saarega, kus ta olevat elanud oma täiskasvanuelu Knossose keerukas labürindis. Tige ja võimas minotaurus valvas labürinti, kuni ta tappis Kreeka kangelane Theseus.
Paljud klassikalised teadlased väidavad, et minotaurus, kuna see on Kreeka mütoloogias nii levinud, esindab iidsemat mütoloogiatsüklit kui Vana-Kreeka oma. Eelkõige usuvad teadlased, nagu Sir James Frazer, raamatu “Kuldne oks”, autor, et see olend esindab palju vanemat päikesejumalat, keda kreetalased kummardasid enne Zeusi ja Kreeka jumalate panteoni omaksvõtmist. Teised seovad minotauruse ja tema härja isa foiniiklaste kummardamisega Ba’ali, Piibli tuntud kuldvasikaga.
Kreeka mütoloogias on minotaurus aga metsik metsaline ja annab tugeva õppetunni jumala solvamise tagajärgedest. Ta on kuningas Minose naise Pasiphaë ja valge Kreeta pulli kummalise sideme laps. Müüdi jutud räägivad, et kuningas Minos palvetas Poseidoni poole valge härja järele, kuid siis meeldis see härg nii väga, et ta keeldus seda ohverdamast. Poseidon sai kättemaksu, pannes Pasiphaë härjasse armuma. Ta paaritus pulliga ja tulemuseks oli kummaline mees/pull, kes oli liiga metsik ja tige, et normaalse lapsena üles kasvatada.
Täiskasvanuna on minotaurus kannibal, kes nõuab igal aastal naistelt ja meestelt austust, kelle ta siis alla neelaks. Mõned müüdid räägivad, et kangelane Theseus osales vabatahtlikult iga-aastases austusavalduses, et saaks üritada metsalist tappa. Theseust aitas Minose tütar Ariadne ja ta kasutas nööripalli, et liikuda läbi labürindi, kus ta tappis olendi ja vabastas tema pantvangis olnud kreeklased.
Minotaurused ning Theseuse ja Kreeta olendi vaheline võistlus on olnud esindatud erinevates kunstiliikides. Minotauruse tapmine oli Kreeka klassikalise kunsti teema ning kuni moodsa ja postmodernse kunstini on minotauruse kujutised, eriti Picasso loomingus, jätkuvalt paeluvad. Dante’s Inferno asetab metsalise põrgu seitsmendasse ringi valvuriks ja moodsamas kirjanduses kasutas CS Lewis metsalist Valge nõia armee ülemana filmides “Lõvis”, “Nõid” ja “Riidekapp”.