Mingi dünastia oli periood Hiina ajaloos, mis kestis 1368–1644. Seda perioodi peetakse sageli Hiina kultuuri õitseajaks, kuna kunst ja teadused plahvatasid Mingi dünastia ajal. Muuseumides üle maailma võib näha arvukalt häid näiteid selle perioodi kunstiteostest, mis demonstreerivad kogu Mingi dünastia kultuuri. Hiina valitsuses toimusid ka mõned radikaalsed nihked, sealhulgas Hiina ajaloolise pealinna kolimine Nanjingist Pekingisse.
Mingi dünastia asutamine järgnes Yuani dünastia kokkuvarisemisele ja kukutamisele, perioodil, mil Hiinat valitsesid mongolid. Han Hiina talupoeg Zhu Yuanzhang võttis mässuperioodil Hiina üle kontrolli ja surus konkurentsi väga tõhusalt maha. Ta võis alguse saada kirjaoskamatu talupojana, kuid temast sai buda munk ja äärmiselt võimas, kuigi autokraatlik juht. Yuanzhang sai Hongwu keisri tiitli, kui ta asutas Mingi või “Brilliant” dünastia.
Sel perioodil viidi ellu suur hulk avalike tööde projekte, alates suurte vaatamisväärsuste, nagu Hiina müür, remondist kuni Pekingi keelatud linna rajamiseni. Hongwu keiser pooldas tugevat eraldamist linnade ja maapiirkondade vahel, nõudes Hiina talude toodangu suurendamist, et tekitada ülejääk, mida saaks ladustada ja kaubanduseks kasutada. Samuti võitles ta avaliku teenistuse korruptsiooni vastu ja kehtestas standardid, mida kasutati avaliku teenistuse kandidaatide hindamisel.
Mingi dünastia üks suurimaid saavutusi oli Hiina sõjaväe ümberkorraldamine, mille tulemusel tõusis sõjaväelaste sotsiaalne staatus. Sõdureid peeti traditsiooniliselt ühiskonna marginaalseteks liikmeteks, kuid Mingi dünastia ajal laienes sõjavägi radikaalselt ja muutus palju organiseeritumaks, muutes Hiina tugevalt kindlustatud riigiks. Hiina koges sel perioodil ka uurimiste ajastut, saates laevu paljudesse maailma piirkondadesse ning vahetades teavet ja kultuurilisi esemeid paljude ühiskondadega.
Kunst õitses Mingi dünastia ajal, kunstnikud valmistasid maale, peent portselani, ehitud lakki ja palju muid teoseid koos romaanide ja näidenditega. See periood tähistas ka mitme sõnaraamatu koostamist koos õitsenguga filosoofias ja teaduses.
Mingi dünastia ajal ilmnesid mõned tõsised vead, mis lõpuks viisid selle allakäiguni. Hiina valitsus muutus tugevalt tsentraliseerituks ning hilisematel keisritel oli probleeme mässude mahasurumisega ja Hiina elanikkonna kontrollimisega kaugemates piirkondades. Hiina sõdis ka Jaapaniga Koreas, mis tekitas edasise destabilisatsiooni, andes mandžudele võimaluse tõusta võimule ja rajada Qingi dünastia, viimane keiserlik dünastia Hiinas.