Minevikusõna on tegusõna vorm, mis näitab, et tegevus toimus minevikus; see tehakse tavaliselt lisades verbi lõppu “-ed”. Seda vormi saab kasutada mitmel erineval viisil, näiteks perfektsete ajavormide moodustamiseks. Perfektne olevik kasutab seda koos abitegusõnaga “on” või “oma”, näiteks “Ma olen täna hüpanud 100 korda”, samas kui perfektne minevik kasutab abisõna “oma”. Minevikusõna kasutatakse tavaliselt ka abitegusõna “on” vormis, et luua passiivse häälega lause, näiteks “Lehm hüppas Kuust üle”.
Kõige levinum viis verbi minevikku moodustamiseks on sufiksi “-ed” lisamine tavaverbide lihtvormile. Näiteks lihtvormist “hüppamine” saab muuta selle mineviku osavormiks, muutes selle vormiks “hüppas” ja “arvama” saab “arvatud”. Ebaregulaarsed verbid on aga raskemad ja neil pole lihtsat vormimuutust. Sõnad nagu “rõngas” võtavad kuju “rung” ja veelgi suurem segadus võib tekkida, kuna sarnasel sõnal nagu “too” on vorm “toonud”, mitte “toonud”.
Täiuslikud ajavormid moodustatakse mineviku osastava käände kasutamise kaudu ühes mitmest erinevast abiverbist. Praegune täiuslik luuakse, lisades sellele tegusõnavormile “on” või “oma”, näiteks “Ma helistasin täna kella”. Past perfect moodustatakse sarnasel viisil, kasutades abisõna “pidi” selliste lausete moodustamiseks nagu “Ma olin kuni tänaseni igal hommikul voodist välja hüpanud”. Need täiuslikud ajavormid näitavad sündmusi, mis on aset leidnud minevikus ja võivad mõjutada praegust olukorda või viidata käimasolevatele minevikutoimingutele.
Minevikusõna kasutatakse ka passiivse häälega lausete tegemiseks, mida tuleks tavaliselt kirjalikult vältida. Aktiivne hääl lauses esitab kõigepealt lause subjekti ja kirjeldab toimingut, mida see teeb, samuti kõiki objekte, mis on selle toimingu sihtmärgiks. Passiivsel häälel esitatakse aga esmalt objekt ja seejärel subjekti tegevus, mis esitatakse lauses hiljem.
Aktiivse häälega on rida populaarsest lasteriimist “Lehm hüppas üle kuu”, lause teemaks on “lehm”. Kui sama “hüppas” mineviku osasõna kasutatakse koos abisõnaga “oli”, muutub see passiivseks kui “Lehm hüppas Kuust üle”. See esitab kõigepealt objekti, mitte õiget subjekti ja muudab lauses toimuva tegevuse vähem vahetuks ja huvitavaks.