Minamata haigus on neuroloogiline sündroom, mille vallandab äge elavhõbedamürgitus. Tuntud ka kui Chisso-Minamata tõbi, avastati see esmakordselt Jaapani linnas Minamata 1956. aastal. Sellesse haigusesse on surnud ligi 1,800 inimest ning see on avaldanud suurt mõju saaste- ja toksikoloogiauuringutele.
Minamata haiguse tavalisteks sümptomiteks oli lihaste koordinatsiooni puudumine; lihaste väsimus; tundlikkuse kaotus jäsemetes; nägemis-, kuulmis- ja kõneprobleemid. Teatati ka tõsisematest sümptomitest – vaimne ebastabiilsus, lihaste halvatus, krambid, kooma –, mis paljudel juhtudel viisid surmani. Minamata haigus võib olla ka kaasasündinud ja nakatada imikuid emakas.
Minamata haigus ei olnud nakkav. Seda raviti erinevate ravimite ja teraapiatega. Rasketel juhtudel tekkis märkimisväärne närvirakkude kahjustus, mis sageli lõppes surmaga. Seda haigust põdevatel emadel sündinud lastel tuvastati füüsilised moonutused ja vaimne alaareng.
1950. aasta paiku hakkasid Jaapanis mereäärses Minamata linnas kassid kummaliselt käituma. Näis, et neil on krambid, nad kaotasid mõistuse ja viskavad seejärel merre. Varsti hakkas suurem osa linna loomapopulatsioonist kogema samu sümptomeid. 1956. aastal läksid kaks noort õde perearsti juurde, kellel esinesid krambitaolised sümptomid, käte ja jalgade tuimus ning hüsteerilised puhangud. See oli Minamata haiguse esimene ametlik diagnoos, kuigi hilisemad uuringud näitasid, et tüdrukute diagnoosimise ajaks oli haigus enam kui 50 linnaelanikul ja 17 neist olid juba surnud.
Peagi avastati, et linna keemiatehas Chisso Corporation heitis merre metüülelavhõbedat. Mürgine aine oli imbunud piirkonna mereelustikusse ja Minamata elanikud olid määrdunud kalu aastakümneid teadmatult tarbinud. Kui raskmetallimürgituse põhjus oli kindlaks tehtud, jätkas Chisso Corporation metüülelavhõbeda heitmist Minamata ümbruse vetesse kuni 1968. aastani. Kuigi protsess kestis aastaid, said ohvrid ja nende perekonnad Chissolt lõpuks rahalist tasu. Minamata tõvel on olnud piirkonnale laastav mõju ja 2001. aasta seisuga elas selle haiguse all endiselt 3000 inimest; uutest Minamata tõve juhtudest ei ole teatatud.
Minamata haigus mängis olulist rolli keskkonnateadlikkuses – nimelt reostuse mõjus – ja elementide toksikoloogias. See haigus oli Jaapani ajaloo halvim tööstusreostuse juhtum. See tõi esiplaanile rahvatervise, ettevõtete vastutuse, kodanike õiguste ja raskmetallimürgituse mõjuga seotud küsimused.