Mis on mikrovaskulaarne isheemia?

Mikrovaskulaarne isheemia on seisund, kus südame väikesed koronaararterid ahenevad, põhjustades teatud südamepiirkonna vere- ja hapnikuvarustuse vähenemist. Seisund võib mõjutada ka aju väikeseid veresooni, mis varustavad verd. Veri kannab hapnikku kogu kehas ja isheemia võib põhjustada hüpoksiat väikestes arterites, mis aitavad viia verd südamest teistesse kehaorganitesse. Selline hapnikuvarustuse vähenemine võib põhjustada tõsiseid kahjustusi südamele ja teistele organitele ning hapnikupuudus võib põhjustada kudede surma.

Isheemiat põhjustab tavaliselt mõni muu haigusseisund, näiteks diabeet või hüpertensioon. Selle põhjuseks võib olla ka naastude kogunemine väikestesse arteritesse, mis seejärel põhjustab ummistuse, mis takistab verevoolu. Madal vererõhk või ebanormaalne südamerütm võib takistada vere pumpamist läbi südame või aju väikeste arterite. Arteri seinte kahjustus, mis on tingitud püsivast kõrgest vererõhust või massi tekkimisest, võib põhjustada mikrovaskulaarset isheemiat. Need, kes suitsetavad, on ülekaalulised või kelle perekonnas on esinenud südamehaigusi, haigestuvad tõenäolisemalt sellesse seisundisse.

Mikrovaskulaarne isheemia võib tekitada südames krampliku või pigistatava tunde, tekitades rinnus pigistustunnet. Inimene võib tunda iiveldust või peapööritust, kuna aju või süda ei saa piisavalt hapnikku. Valu õlas või käes on samuti tavaline isheemia sümptom. Mõned inimesed, kellel on perioodilised isheemilised atakid, tunnevad tuimust, peapööritust või keskendumisraskusi. Tõsisemad sümptomid ilmnevad siis, kui arter naastude kogunemise tõttu pigem ummistub kui kitsendab.

Arstiga konsulteerimine on esimene samm, et teha kindlaks, kas inimesel võib olla mikrovaskulaarne isheemia. Arst teeb mitmeid teste, et teha kindlaks, kui hästi süda töötab ja kas süda või arteri seinad on kahjustatud. Tuuma skaneerimine näitab, kas verevool kogu südames või ajus on ebanormaalne.

Kui tehakse kindlaks, et inimesel on mikrovaskulaarne isheemia, on mitmeid raviplaane, mida järgides saab inimese elukvaliteeti tõsta ja sümptomite raskust vähendada. Verevedeldajad, sealhulgas aspiriin, aitavad suurendada vere hulka, mis on võimeline voolama läbi ahenenud arterite. Ravimid, mis aitavad hallata inimese kõrget vererõhku, hüpoglükeemiat või kõrget triglütseriidide taset, on tõhus ravimeetod. Elustiili muutused, sealhulgas kehakaalu langetamine, suitsetamisest loobumine ja aktiivsem olemine, takistavad haigusseisundi edasist progresseerumist.