Metskalkun ehk Meleagris gallopavo on Põhja-Ameerikast pärit lind. See on lihav, enamasti pruun maalind, kuigi võib lennata lühikesi vahemaid. Kalkun on suur lind ja täiskasvanud isane võib olla neli jalga (1.2 meetrit) pikk. Lindudel on valju “ahmimise” hüüd, mis annab märku nende kohalolekust. Metskalkun on Põhja-Ameerika jahimeeste seas populaarne jahilind.
Kalkunitel on enamasti pruunid suled, mis lõpevad mustade otstega, tiivasuled võivad olla rohelist vasest. Isastel ja emastel ei ole sulgi kurgus ja peas, kuid isastel metskalkunitel on kurgu juures suur lihav punane nahalaik, mida nimetatakse vatiks. Mõlemal sugupoolel on pea esiosas lihav nahalaik, mida nimetatakse snoodiks. Metskalkunitel on seksuaalne dimorfism, mis tähendab, et isased ja emased näevad välja erinevad. Isased on suuremad, neil on rohkem värvust ja nende rindadel on harjastega sarnased suled. Isaseid kalkuneid nimetatakse tomideks, emaseid aga kanadeks.
Metskalkun kuulub sugukonda Phasianidae. Seal on kaks alamliiki, üks Põhja-Ameerikas ja üks Lõuna-Mehhikos. Linnud võivad elada erinevates elupaikades, kuid neid leidub sageli tammemetsade läheduses, kuna tammetõrud on üks nende eelistatud toitudest. Linnud ööbivad ka puude otsas ja seetõttu leidub neid tavaliselt metsaserva lähedal, kui mitte selle sees.
Kalkunid saavad suurema osa toidust maapinnalt või selle lähedal. Nad söövad langenud pähkleid, puuvilju, taimestikku ja mõnikord ka putukaid. Kasvavad tibud sõltuvad toidus rohkem putukatest. Looduses võib kalkuneid jälgida seemneid otsides maaprahti kratsimas.
Metskalkuni isane osaleb emaste meelitamiseks võistlusnäitustel rühmas, mida nimetatakse lekiks. Isastel kalkunitel on mitu partnerit ja nad ei aita pesa ehitada ega tibusid kasvatada. Emasloomad ehitavad maa sisse toored pesad; need pole mõnikord muud kui madal lohk. Emased võivad muneda kuni viisteist muna, mis on umbes kaks korda suuremad kui kanamunad.
Emane metskalkun kasvatab poega, mõnikord rühmades koos teiste kanade ja nende tibudega. Isased tibud veedavad oma esimese eluaasta koos emaga, emased tibud aga iseseisvuvad esimesel aastal. Metskalkunid võivad veeta oma elu samas piirkonnas, kui seal on piisavalt toitu ja peavarju.