Metsastamine on puude istutamine metsa loomiseks mittemetsamaale. See erineb metsa uuendamisest, mis on puude ümberistutamine kohtades, kus mets on kurnatud. Metsastamise elluviimise peamised eesmärgid on tulundusmetsandus ja keskkonna taastamine või säilitamine.
Kui metsastamist kasutatakse ärilistel eesmärkidel, hõlmab see tavaliselt puude istutamist ja koristamist põllukultuuridena. Piirkondi, kus seda tehakse, nimetatakse istandusmetsadeks. Istandusmetsadest puude ülestöötamine aitab vähendada metsade raadamist looduslikes metsades. Teisest küljest võivad selle puukasvatuse ebaõigel kasutamisel olla keskkonnamõjud. Istutusmetsade jaoks sageli valitud kiiresti kasvavad puud tarbivad suures koguses vett ja võivad kahandada piirkonna veevarusid. Teatud puuliigid muudavad ka mulla füüsikalisi või keemilisi omadusi, mis võib kahjustada põlisliike. Seega peab säästlik äriline metsastamine arvestama keskkonnategureid, et vältida kohaliku ökosüsteemi kahjustamist.
Säästev metsastamine on oluline ka siis, kui seda rakendatakse keskkonnakaitselistel eesmärkidel. Sobivad istutatavate puude liigid ja kogused sõltuvad keskkonnast, kliimast ja metsaalade loomise eesmärgist. Peamised keskkonnaeesmärgid hõlmavad mulla kaitset ja veekvaliteedi parandamist. Näiteks saab puid kasutada pinnase erosiooni vältimiseks ja reostunud äravoolu vähendamiseks lähedalasuvatesse veekogudesse. Tuuletõkke loomiseks võib istutada ka puid. Näiteks Dust Bowli ajal Ameerika Ühendriikide Great Plainsi piirkonnas julgustati pikkade põlispuude ridade istutamist, et kaitsta põllukultuure tuule eest ja vähendada pinnase kadu.
Metsastamist peetakse mõnikord kõrbestumise peatamise või pidurdamise meetodiks. Kõrbestumine on maa seisundi halvenemine kuivas kliimas taimestiku ja mulla niiskuse kadumise tõttu. Kui seda õigesti teha, võib metsamaa loomine kõrbestumise ohuga aladele aeglustada erosiooni ja vähendada selle levikut. Hiinas Gobi kõrbes ja Aafrikas Saharas püütakse kasutada metsastamist, et kõrb ei saaks endale rohkem maa-ala.
Hiinas võtavad igal aastal Gobi kõrbe liivad enda alla vähemalt 3,600 ruutkilomeetrit maad. Roheline müür on selle vältimiseks tohutu, umbes 2,800 miili pikkune puude istutamine. Sahara leviku peatamiseks kavandatakse Senegalist Djiboutini ulatuv sarnane Suur roheline müür. Mõlema kriitikud ütlevad aga, et tsentraalne planeerimine ei oleks nii tõhus kui kohalike säästvate põllumajandusmeetodite toetamine, kuna sellised projektid nõuavad väga erinevate kohalike tingimustega arvestamist.