Metonüümia funktsioon kirjanduses on nimisõna asendamine kõnekujundiga. See tähendab sõna asendamist teise sõnaga. Asendussõna on tavaliselt kultuuris teada, kuid see ei pruugi olla teise keele kõnelejatele kohe selge. Metonüümiat kasutatakse retoorikas, kirjanduses ja uudistes. Metonüümia näide on “Westminsteri” kasutamine Briti valitsuse all.
Metonüümia on tihedalt seotud mõne muu nähtusega. See hõlmab polüseemiat, kenningit ja sünekdohhet. Polüseemia tekib siis, kui sõnal või fraasil võib olla rohkem kui üks tähendus. Sünekdohhe tekib siis, kui sõna, mis tähendab millegi osa, kasutatakse terviku tähenduses. Sünekdohhi näide on kiilu kasutamine terve paadi või rataste kasutamine auto jaoks.
Kennings on vana anglo-põhjamaade kirjanduslik seade, mida sageli leidub vanas luules. Kenning täidab sarnast funktsiooni kui metonüümia kirjanduses. Selle asemel, et sõna sõnalt asendada, asendab kenning nimisõna kahe sõnaga. Nagu metonüümia, on ka kenning ümberkirjutus, mis kasutab sõnu tööriistadena. Kenningite näideteks on sõna “vaalatee” tähenduses “merd” ja “lainetast” tähendab “laev”.
Nii ilukirjandus kui ka mitteilukirjandus kasutavad kirjanduses metonüümiat. Mitteilukirjandus hõlmab retoorikat, artikleid ja kirju. Need on rahanduses tavaline nähtus, kus Ameerika finantskeskuse kirjeldamiseks kasutatakse “Wall Streeti”. Fleet Streeti all peetakse silmas Suurbritannia ajakirjanduskeskust, kuigi enamik ajalehefirmasid on mujale kolinud. Seda kasutatakse väga sageli poliitiliste reportaažide jaoks, kus “Valge Maja” tähendab presidenti ja “Kapitoolium” tähendab nii Esindajatekoda kui ka senatit.
Mitteilukirjandus kasutab kirjanduses ka metonüümiat, et esindada riikide valitsusi ja seostada teatud tööstusharusid kindlate asukohtadega. Selle asemel, et viidata Austraalia valitsusele, võib ajaleht viidata “Canberrale” ning Euroopa Liidu erinevaid komisjone ja parlamente nimetatakse lihtsalt “Brüsseliteks”. Sarnaselt tuntakse Ameerika autotööstust “Detroiti” ja selle uuenduslikku arvutitööstust “Silicon Valleyna”.
Metonüümiat võib leida kogu ilukirjandusest nii luules, näidendites kui ka romaanides. William Shakespeare kasutas metonüümiat paljudes näidendites, näiteks “Macbethis” tegelane “kaunistatud teras”. Terast kasutatakse ilmselgelt mõõka tähenduses. Filmis “Beowulf” kasutas tegelane mõõka tähistamiseks sõna “raud”. Muud mõõga metonüümiad hõlmavad tera ja serva.
Lilla proosaspetsialist Edward Bulwer-Lytton lõi kirjanduses kuulsa metonüümia reaga “pliiats on võimsam kui mõõk”. See on topeltmetonüümia, kus pliiats tähendab sõnu ja mõõk vägivalda. Shakespeare’i “Julius Caesaris” palub samanimeline tegelane oma “sõpradel, roomlastel, kaasmaalastel” “laenata mulle oma kõrvu”. Kõrvad tähendavad tähelepanu. Mary Shelley romaan “Frankensteini koletis” ise muutus metonüümiaks, kus terminit “Frankenstein” kasutatakse inimtekkelise koletise tähenduses.