Mis on Metcalfe’i seadus?

Metcalfe’i seadus on matemaatiline valem sidevõrgu väärtuse mõõtmiseks. Selle töötas välja Robert “Bob” Metcalfe, elektriinsener, kellest sai veebitehnoloogiate teerajaja.

Metcalfe’i seadus seab sidevõrgu edukuse ja kasutajate arvu. Täpsemalt ütleb see seadus, et võrgu väärtus kasvab eksponentsiaalselt, kui võrku koguneb rohkem kasutajaid. Metcalfe sõnastas kõigepealt seaduse Etherneti kohta – kohtvõrgu (LAN) tehnoloogia, mille ta ja uurija DR Boggs leiutasid. See tehnoloogia ühendab personaalarvuteid, kuid seda saab rakendada Internetis üldiselt, Web 2.0 tehnoloogiates või suvalises arvus telekommunikatsioonivõrkudes (telefonid, faksiaparaadid jne), kus ristühendused on võrgu kui terviku jaoks vajalikud väärtust omama.

Näiteks oleks ainult ühe registreeritud kasutajaga suhtlusvõrgustik sisuliselt kasutu. Kui registreerub aga 100 kasutajat, muutub see iga üksiku kasutaja jaoks atraktiivsemaks ja kasulikumaks. Kui registreerub 1,000 inimest, siis veelgi parem. Mida rohkem inimesi liitub, seda kasulikumaks, nauditavamaks või väärtuslikumaks sait muutub.

Matemaatiliselt väljendatuna ütleb Metcalfe’i seadus, et V = n2, kus V tähistab väärtust ja n tähistab kasutajate arvu. Metcalfe illustreeris seda kontseptsiooni esmakordselt 1980. aasta slaidiesitluses, mida esitleti Etherneti esimestele kasutajatele; see juhtis avalikkuse tähelepanu 1993. aasta septembris ajakirja Forbes artiklis, mille kirjutas George Gilder.

Viimase kahe aastakümne jooksul on Metcalfe’i seadus muutunud mõnevõrra vastuoluliseks, eriti viimastel aastatel. Mõned on väitnud, et Metcalfe’i seadus on täiesti vale; teised ütlevad, et sellest on lihtsalt valesti aru saadud.

Alates oma esialgsest kontseptsioonist on Metcalfe selgitanud mitmeid punkte. Ta on lisanud, et kui Metcalfe’i seadust rakendatakse sotsiaalvõrgustikele (ja seega suhtlusportaalidele nagu MySpace, Facebook ja LinkedIn), ei pea arvestama mitte ainult kasutajate arvuga, vaid ka kasutajatevahelise afiinsusega. Samuti on ta juhtinud tähelepanu sellele, et seadus töötab kõige paremini, kui seda kohaldatakse väiksematele võrkudele, ja kaotab väärtuse, kui mõisteid nagu “ühendatud” ja “väärtus” ei saa kvantifitseerida.