Mesoderm on areneva embrüo üks kolmest peamisest kihist, mida nimetatakse sugurakkude kihtideks. Teised sugurakkude kihid on endoderm ja ektoderm. Kui embrüo areneb, arenevad nendest sugurakkude kihtidest erinevad elundid ja kehaosad. Mesodermist arenevad lihased, luud, osa nahakudedest, sidekoed, reproduktiiv- ja kuseteede süsteem ning muud siseorganid. Kõigi komplekssete loomade, sealhulgas inimeste embrüod sisaldavad varajases arengujärgus mesodermaalseid kihte.
Mesodermi funktsioneerimine embrüo arengus iseloomustab keerulist protsessi, mille käigus inimesed ja teised selgroogsed arenevad emakas. Kõik varase embrüo erinevad kihid saavad alguse suhteliselt lihtsate struktuuridena, seejärel muutuvad ja kasvavad, moodustades arvukalt koostoimivaid osi, mis on vajalikud toimiva elusolendi loomiseks. Iga kiht muutub elunditeks ja kudedeks, mis sõltuvad teistes kihtides loodud kudedest ja organitest, nii et iga kihi areng peab toimuma õigesti, et areneda elujõuliseks looteks.
Mesodermis endas on täiendavad kihid, mis eristuvad tiinuse ajal erinevateks organiteks ja kehaosadeks. Kõik need alajaotused arenevad erinevateks elunditeks ja muudeks kehakudedeks. Ülejäänud kaks kihti, ektoderm ja endoderm, muutuvad lõpuks väliseks koeks, nagu nahk ja hambad (ektoderm) ning sisemiseks koeks, mis vooderdab enamikku siseorganeid (endoderm). See arenguprotsess on enamiku selgroogsete puhul sarnane.
Üks mesodermi kihtidest on külgmine plaatmesoderm. See embrüonaalse koe osa jaguneb kihtideks, mis arenevad nii keha seinaks kui ka soolte seinaks ja vereringesüsteemiks. Teine kiht, vahepealne mesoderm, muutub kuseteede ja reproduktiivsüsteemiks. Paraksiaalne mesoderm muutub näolihasteks, selgroolülideks, skeletilihasteks ja naha pärisnahakihiks. Chordamesoderm ehk aksiaalne mesoderm areneb selgroo erinevateks osadeks.
Selle arendusvahendi teine eelis on see, et protsessi alguses moodustub tsölom ehk kehaõõnsus. Selles õõnsuses on ruumi erinevatele siseorganitele areneda. Kui loom on küps, asub kõhuõõnes suurem osa elutähtsatest organitest, pakkudes kaitset sellistele õrnadele ja olulistele kehaosadele nagu süda, kopsud ja sooled. Kõhuõõne vooder, mida nimetatakse kõhukelmeks, pärineb ka mesodermist varase arengu ajal.