Kui arendaja kavatseb jagada maatüki korteriühistuteks, tuleb koostada põhiakt ja see registreerida vastavas riigiasutuses maa asukoha jurisdiktsioonis. See akt näitab vara jagamist eraldiseisvateks üksusteks ning näitab, kus kavandatava arenduse üldkasutatavad ruumid asuvad. Nagu kõigi aktide puhul, on ka kõik vara kasutamise piirangud üldjuhul märgitud põhiaktile.
Korterelamuarendus on hoone, mille hoone sees on mitu üksikut allüksust, mis on üksikomandis. Ühised ruumid koos suuremate süsteemidega, nagu soojus ja õhk, kuuluvad kaasomandisse üksikute üksuste omanikele. Kuigi iga osaku üksikomanik saab oma osaku kohta kinnisvaradokumendi, tuleb reeglina enne esimese üksikosaku müüki vormistada üldarenduse põhiakt.
Nagu iga teinegi dokument, kirjeldab põhiakt vara nii juriidilise kirjelduse kui ka üldtuntud aadressi järgi. Erinevalt teistest aktidest selgitatakse selles aktis aga, kuidas vara üksikuteks üksusteks jagada. Näiteks kui projektil on 100 eraldiseisvat üksust, kajastub see põhiakt.
Lisaks sellele, kui palju korterelamuprojektil eraldiseisvaid üksusi on, on põhiaktis märgitud ka ühiskasutatavate ruumide asukoht ja antakse nende alade omandiõigus seaduslikult üksikomanikele. Üldkasutatavateks aladeks on tavaliselt käiguteed, koridorid, parklad, aga ka murualad, pesupesemisvõimalused ja basseinialad. Neid alasid haldab tavaliselt korteriühistu, mis koosneb kõigist üksikomanikest. Lisaks on suuremate süsteemide, nagu küte ja jahutus, eest vastutab korteriühistu. Enamasti peavad üksikud omanikud maksma üldkasutatavate ruumide hoolduse ja korrashoiu eest kuutasu.