Meditsiiniandmete süsteemid on paberkandjal või elektroonilised süsteemid, mida kasutatakse ravi, üldiste terviseseisundite ja muude patsientide jaoks oluliste andmete korraldamiseks ja kataloogimiseks. Tänapäeval kasutavad paljud arstide kabinetid, haiglad ja muud tüüpi lühi- ja pikaajalise raviasutused tarkvaraprogramme kohandatud haiguslugude süsteemi loomiseks. Siin on mõned näited selle kohta, mis tüüpi andmeid süsteemides hoitakse ja kuidas neid kasutatakse.
Igat tüüpi haiguslugude süsteemides on kesksel kohal kataloogitud andmetes sisalduv patsienditeave. See sisaldab sellist põhiteavet nagu patsiendi nimi, sugu ja vanus. Arvestades on loetletud ka lähedaste või teiste patsiendi kohta teavet saama volitatud isikute kontaktandmed. Märkused allergiate kohta on samuti dokumenteeritud. Kui patsiendil on mingi kindlustus või tervishoiuteenuste allahindlusplaan, säilitatakse patsienditoimikus ka vastavad andmed.
Lisaks patsiendi põhiandmetele suudavad haigusloo süsteemid salvestada ka aastatepikkust teavet arstivisiitide, haiglas viibimiste, kirurgiliste protseduuride ja lühi- või pikaajaliselt välja kirjutatud ravimite kohta. Enamik süsteeme sisaldab välju, kuhu arstid, õed ja muud volitatud meditsiinitöötajad saavad sisestada iga sündmuse kohta asjakohaseid märkmeid, kus arstiabi laiendati patsiendile.
Meditsiiniliste dokumentide süsteeme kasutatakse mõnikord ka patsiendi või kindlustusandjaga suhtlemise dokumenteerimiseks. Süsteem suudab jäädvustada nõuete koostamise ja teenusepakkujale esitamise kuupäevad, nõuete vastused ning kõik kindlustusseltsilt või otse patsiendilt saadud maksed. See võimaldab koostada patsiendile arveid, mis hoiavad teda kursis konto hetkeseisuga.
Elektrooniliste haiguslugude süsteemide tulekuga on paljud protseduurid, mis varem võtsid tunde, nüüd tehtud palju lühema ajaga. Näiteks saab elektroonilisi haiguslugusid otsida märksõnade abil, mis võimaldab kiiresti vaadata üle mitme aasta tagune haiguslugu, ilma suurtes kogustes trükitud dokumentides kahlamata. Lisaks kiirele teabe hankimisele patsiendile meditsiiniteenuste osutamise eesmärgil võimaldavad arvutipõhised haiguslood hõlpsalt koostada statistikat ka konkreetse haiguse tõttu ravitud patsientide arvu või konkreetse arsti poolt kõige sagedamini väljastatud ravimite tüüpide kohta. Seda tüüpi andmed võivad olla väga abiks praktika ulatuse ja arsti pakutava ravi üldise kvaliteedi hindamisel.
Terviseinfo haldamise vahendina ei saa elektrooniliste tervisekaartide väärtust alahinnata. Andmed, mida tuleks salvestada kaugsalvestisse, saab hõlpsasti sisestada meditsiiniliste dokumentide süsteemidesse ja salvestada nii kõvakettale kui ka CD-dele, et neid oleks lihtne kätte saada. See aitab hoida võimalikult vähe prinditud dokumente ja vabastab ruumi muuks otstarbeks.
Lisaks kõvaketastele või kohalikele serveritele asumisele saab haigusloo süsteeme majutada ka kaugserveris ja muudes kaugandmete salvestamise lahendustes. See eelis on eriti kasulik olukordades, kus on soov hoida andmete varukoopiaid kättesaadavana. Kui arstikabinetis või haiglas peaks loodusõnnetuse tõttu kahju saama, säilitatakse kõik patsiendiandmed ja neile pääseb juurde nõuetekohaste autoriseerimiskoodide abil.