Masinnägemistööriistad on vahendid, mis võimaldavad tuvastada, mis võimaldab arvutil visuaalseid kuvasid lugeda. Hääletuvastuse visuaalseks ekvivalendiks peetav masinnägemine kasutab ühte või mitut videokaamerat ning ADC (analoog-digitaalmuundus) ja DSP (digitaalsignaali töötlemine) komponente. Nende tööriistade abil saadud andmed suunatakse kontrollerile, mis võimaldab arvutil andmeid “näha”.
Masinnägemine, nagu paljud erinevat tüüpi nägemissüsteemid, võtab visuaalsete andmete edastamisel arvesse kahte olulist aspekti. Esiteks on probleem valgustingimuste suhtes tundlikkusega. Masinnägemise saavutamiseks kasutatavad tööriistad peavad võimaldama andmeid koguda isegi hämaras ja tuvastama impulsse nähtamatutel lainepikkustel, mis on selgelt nõrgad. Teiseks on masinnägemistööriistad seotud eraldusvõimega. Visuaalsete andmete jäädvustamine ja töötlemine nõuab, et kõik vaateulatuses olevad objektid oleksid selgelt piiritletud. Ideaalse tundlikkuse ja eraldusvõime vahelise kombinatsiooni saavutamiseks on vaja teatud eksemplaride vahel kohandamist.
Masinnägemine hõlmab kogu inimsilmale nähtavat elektromagnetiliste lainepikkuste vahemikku ja laiendab seda vahemikku. Pole ebatavaline, et masinnägemissüsteem kasutab eraldusvõime ja tundlikkuse õige tasakaalu saavutamiseks infrapuna-, ultraviolett- ja röntgenkiirguse lainepikkusi. Visuaalsete andmete hõivamise protsessi võib täiustada tehisintellekti olemasolu objektide sügavuse teravdamiseks, samuti kõrge eraldusvõimega videokaamerate kasutamine andmete üldise kvaliteedi tõstmiseks.
Masinnägemistööriistade kasutamine on tänapäeval levinud paljude tööstuslike ja meditsiiniliste rakenduste puhul. Masinnägemine on osutunud väga kasulikuks, kui on vaja tuvastada võltsitud esemeid, näiteks võltsitud allkirja või võltsitud valuutat. Käsikirjaanalüüs on veel üks funktsioon, mis on masinnägemise edusammudest palju kasu saanud. Tekstiilitööstus kasutab toodetud kangaste ja materjalide mustri ja värvide konsistentsi kontrollimiseks masinnägemist. Masinnägemine on parandanud ka võimalust jäädvustada pilte, mida kasutatakse meditsiiniliste probleemide diagnoosimisel.