Marksistlik sotsioloogia on lõdvalt määratletud sotsioloogia haru, mis propageerib kapitalismi ideed, mis põhineb rikkuse õiglase jaotamise teaduslikult põhjendatud põhimõtetel. Rahvad on kasutanud marksismi enda poliitilist ja sotsioloogilist vaadet, näiteks endise Nõukogude Liidu kommunistlikku mudelit marksismi-leninismi ideoloogia jaoks, et edendada erinevaid põhimõtteid, mida Karl Marx ise ei toetanud. See muudab marksistliku sotsioloogia määratlemise üha keerulisemaks, kuna lääneriikides, nagu USA, omistatakse seda mõistet sageli paljudele radikaalsetele poliitilistele vaadetele. Riigid, millel on juurdunud sotsiaaldemokraatlik poliitika, näiteks Euroopa sektoris, näevad marksistlikku sotsioloogiat sageli kommunismi vormina ja teised seisukohad on seda tüüpiliselt liigitanud ajaloolise materialismi vormiks.
Reduktsionistlikud lähenemisviisid marksistliku sotsioloogia sisulise olemuse leidmiseks määratlevad seda konfliktiteooria vormina. Konfliktiteooria on sotsioloogiline teooria, mis rõhutab ideed, et juhtimine ja majanduslik õitseng tekivad inimestevahelisest otsesest konfliktist, et domineerida ja mõjutada üksteist. See näib aga kummutavat marksismi enda aluspõhimõtet, mis edendab töölisklassi võrdsust, mis on rohkem kooskõlas konsensuse teooriaga. Konsensuse teooria on otseses vastuolus konfliktiteooriaga ja propageerib ideed, et ühiskonnad õitsevad kõige rohkem siis, kui jõuavad põhitõdede osas üksmeelele. Marksismi üks aluspõhimõtteid on aga töö- ja kapitalihuvide võitluse kirjeldamine majandustes, mis on kooskõlas konfliktiteooria lähenemisega kultuurikasvule.
Sotsioloogia uurimine marksistlikus sotsioloogias erineb selles, et paljud inimesed näivad võtvat seda lähenemist liiga sõna-sõnalt. Kuigi sotsioloogia õppimine võib olla akadeemiline harjutus, võib selle põhimõtete rakendamine reaalses maailmas olla problemaatiline. Mõned sotsioloogid usuvad, et marksistlik sotsioloogia on tegelikult lähenemine puhtale teaduslikule püüdlusele selle kohta, kuidas kapitalistliku majanduse ideaaljuhul toimiks. See on paljuski praeguste kapitalistlike süsteemide vigade kriitika, kuid mitte praktiline mudel, mida saaks kasutada nende parandamiseks. Sotsioloogia valdkond ületab ka palju interdistsiplinaarseid tõkkeid, et olla täielik ja marksistlikku sotsioloogiat peetakse kõige paremini määratletavaks ka majanduse, politoloogia ja ajaloo valdkonna täiendavate teadmiste kaudu.
Marksistliku sotsioloogia põhilised tõekspidamised põhinevad ajaloolisel materialismil. Ajalooline materialism väidab, et kõik inimeste sotsiaalsed väljendused ja struktuurid, alates perekonna sotsiaalsest põhiüksusest kuni kunstiteoste ja valitsusasutusteni, põhinevad majanduslikel vajadustel ja neid mõjutavad otseselt elanikkonna klassivõitlus. Need uskumused on tõlgitud marksistlikusse sotsioloogiasse, et hõlmata ideid töölisklassi emantsipatsioonist ja teaduslike teadmiste praktikast või selle otsesest kasutamisest elanikkonna kasuks, kui see on paljastatud. Kapitalistlik areng on seetõttu vääramatult seotud sotsiaalse klassiga ja mida rohkem need kaks areeni lahknevad, seda tõenäolisem on majanduskriisi ja revolutsiooni toimumine.