Marksism on poliitiline ja majanduslik filosoofia, mis põhineb ühiskondades toimuva klassivõitluse teooriatel. Selle filosoofia töötasid 19. sajandi keskel välja Karl Marx, kelle järgi see oma nime sai, ja Friedrich Engels. Seda kirjeldatakse sageli kui sotsialismi vormi, majandussüsteemi, kus ressursid ja tootmisvahendid on avalikus omandis. Marksism nõuab ühiskonna arengut kapitalistlikust rõhumisest sotsialistlikuks, klassideta ühiskonnaks läbi tööliste ülestõusu, mida ta peab vajalikuks.
Klassivõitlused
Marx uskus, et ajalugu oli klassivõitluste ja ülestõusude jada. Ta väitis kapitalismis, et töölisklassi liikmeid, mida ta nimetas proletariaadiks, rõhub ja võõrandab jõukas eliit, keda ta nimetas kodanluseks. Rikkad omavad ressursse ja tootmisvahendeid ning paratamatult maksavad nad oma töötajatele tegelikust väärtusest väiksemat palka, et teenida kasumit ja suurendada oma jõukust. Kui rikkad saavad jõukamaks, suureneb klassidevaheline ebavõrdsus, mis toob kaasa veelgi suurema rõhumise.
Kapitalismi muud ohud
Veel üks Marxi etteheide kapitalismile oli see, et konkurents sarnaste ettevõtete vahel kasvab seni, kuni üks tõrjub konkurendid ärist välja ja muutub monopoliks. Võimsate monopolide loomine võimaldaks töötajatel maksta vähem ja tarbijatelt rohkem tasusid. Vaba turujõud tooksid kaasa ka metsikud kõikumised majanduses, sealhulgas raske depressiooni ajal.
Tööliste ülestõus
Marxi arvates oli proletariaadil ainus viis oma rõhumisest üle saada ja kapitalismi lõkse vältida ülestõusu kaudu. See võimaldaks töötajatel ressursside ja tootmisvahendite üle oma kontrolli alla võtta. Valitsusest saaks siis see, mida Marx nimetas proletariaadi diktatuuriks – teisisõnu valitseks töörahvas. Kehtestaks sotsialistlik süsteem, mis lõpuks areneks kommunistlikuks ühiskonnaks – selliseks, mis hõlmab kõigi ressursside ja tootmisvahendite ühist omamist, ilma klassi- ega rahasüsteemita.
Marksismi mõju
Marxi teooriaid kirjeldati üksikasjalikult kahes tema kirjutatud raamatus, 1847. aastal “Kommunistlik manifest” ja 1867. aastal “Das Kapital”. Kuigi paljud Marxi majandusteooriad, näiteks töö väärtusteooria, diskrediteeriti peagi, sai marksismist maailmas väga mõjukas kontseptsioon. maailmapoliitika 20. sajandil. Laialdaselt arvatakse, et marksism viis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) loomiseni 1922. aastal ja hiljem Hiina Rahvavabariigi loomiseni 1949. aastal. Pärast Marxi surma 1883. aastal töötati välja palju marksismi variatsioone, sealhulgas leninism. , trotskism, stalinism ja maoism.