Bioom on teatud tingimustega kohanenud taimestiku ja loomastiku kooslus; biomeed on tuntud ka kui ökosüsteemid. Märgalade bioom on bioom, mida iseloomustavad niisked tingimused, mille tulemuseks on mitmekesine liikide kogum, mis naudib seda poolveekeskkonda. Märgalade elustiku näiteid võib leida peaaegu kõigist maailma osadest, välja arvatud piirkonnad, mis on aastaringselt külmunud. Arvatakse, et märgalad on ökoloogiliselt väga olulised, kuna need pakuvad peavarju, toitu ja kaitset paljudele liikidele ning toimivad ka puhvertsoonidena, kaitstes naabruses asuvaid bioome üleujutuste ja halva ilma eest.
Märgala iseloomulik tunnus on suur veekogus, kas soolane, värske või segatud. Märgalade elustikul on tavaliselt suure osa aastast seisva veega alad; mõned märgalad on märjad aastaringselt, samas kui teised kulgevad märja/kuiva tsüklis, mille käigus maa kogeb perioodilisi kuivusperioode. Seisvas vees elavad veetaimed ja -loomad ning siirdepuud, põõsad ja loomad, kes naudivad märgalade elustiku pakutavat toitu ja peavarju.
Levinud on veetaimed, nagu pilliroog ja liiliad, ning veelinnud nagu pardid, haned, luiged ja haigurid. Märgalade elustikul leidub sageli ka selliseid olendeid nagu koprad, naaritsad ja rotid ning mõnikord satuvad märgaladele toidu ja peavarju otsima ka suuremad loomad, nagu hirved ja põder. Märgalade elustikust võib leida ka puid, nagu küpress ja mangroovid, koos põõsastega, nagu jõhvikad. Tundub, et märgalade uuringud näitavad, et need on üks kõige mitmekesisemaid kohti Maal.
Sood, rabad ja sood on kõik märgalad. Sood võivad ulatuda paljude rahvaste rannikuäärsetest tugevalt metsastatud mangroovisoodest kuni sisemaa piirkondade mageveesoodeni. Rabasid iseloomustavad väga happelised tingimused, mis on tekkinud taimede ja loomade aeglase lagunemise ning halva kuivenduse tõttu. Märgalad toimivad suurte puhvertsoonidena, püüdes kinni tulvavee ja vihma, et kuivemad ökosüsteemid ei muutuks tormide ja raskete ilmade ajal vettivaks.
Kuna märgalad piirduvad täielikult märgade keskkondade ja täielikult maismaal asuvate ökosüsteemide vahel, ühendavad need mõlema ökosüsteemi omadused. Need on ka väga haprad ja võivad kahjustada saastumist, maa ebapiisavat haldamist ja loodusvarade ekspluateerivat kasutamist. Mitmed looduskaitseorganisatsioonid on pühendunud märgalade elustiku säilitamisele kogu maailmas ning mõned rühmad töötavad ka olemasolevate märgalade taastamise ja laiendamise nimel.