Mis on Manxi kassid?

Manxi kassid, kes on saanud nime Mani saare järgi, kust nad pärinevad, on kasside tõug, kellel on loomulik selgroomutatsioon. See mutatsioon annab jässaka saba või saba täieliku puudumise. Kuigi Manxi kassid on tuntud selle poolest, et nad on täiesti sabatud, on paljudel neist sabad, mis on lihtsalt lühemad või jämedamad kui kõigi teiste kassitõugude sabad. Tegelikult on kasvatajad jaotanud saba pikkuse nelja kategooriasse.

“Sabaga” mansil, keda nimetatakse ka “pikaks”, on saba, mis on peaaegu sama pikk kui teiste tõugude kasside sabad. “Känd” on kass, kellel on osaline saba. Manxi kasse, kellel on vaid sabatükk ja mitte rohkem kui paar selgroolüli, nimetatakse “tõusjateks” või “rohmakateks tõusjateks”. Sel juhul ei pruugi saba näha olla, välja arvatud juhul, kui kass tõstab oma väga lühendatud saba rõõmu väljendamiseks või kui kass on karva all. “Kämpsuval” või “lohikul” mansil pole üldse saba. Nagu eespool mainitud, on see Manxi kasside kõige tuntum versioon.

Kasvatajad klassifitseerivad oma kassipojad saba pikkuse järgi. Kui loo pikkus põhineb geenidel ja enamik pesakondi toodab sama tüüpi sabaga kassipoegi, on kasvatajad teatanud erineva sabapikkusega kassipoegade pesakondadest. Kui Manxi kassipojad sünnivad sabadega, dokivad mõned kasvatajad nad. See pole ainult esteetika jaoks. Pigem on leitud, et osalise sabaga Manxi kassidel on teatud vorm väga valulik artriit. Mõnikord kasutatakse saba dokkimist ennetava meetmena selle häda vastu.

Kuigi saba puudumine või lühend on Manxi kassi ja teiste tõugude kõige ilmsem geneetiline erinevus, eristavad neid ka muud füüsilised omadused. Näiteks Manxi kasside tagajalad on pikemad kui esijalad. Lisaks võib Manxi kassidel olla kahte erinevat tüüpi karvkatteid. Lühikarvalisel mansil on kaks karvakihti. Alumine kiht on lühike ja ülemine kiht on pikem ja jämedam. Pikakarvalisel mansil, mida tuntakse ka kui Cymric Manxit, on samuti kaks karvakihti. Mõlemad mantlid on aga keskmise pikkusega ja üsna siidised. Veelgi enam, kasside kõhul, kaelal, põssudel ja kõrvadel on karv – pikem, mõnikord lokkis karvalaik.