Mis on mänguplaan?

“Mänguplaan” on strateegia eesmärgi saavutamiseks. See levinud ingliskeelne kõnepruuk pärineb Ameerika jalgpallist, kus treener võib mängu jaoks koostada konkreetse strateegia, mis põhineb treeneri meeskonna ja vastasmeeskonna vastavatel tugevatel ja nõrkustel. Kuigi see termin sai alguse spordivaldkonnast, on see igapäevakõnes laialt levinud.

Inglise keel on tulvil spordi idioome, mis on fraasid, mida esmakordselt kasutati spordi kohta, kuid mis aja jooksul kasvasid, et saada laiemat idiomaatilist tähendust. Kuigi on raske kindlaks teha, millal see fraas täpselt välja tuli, võib seda tõenäoliselt seostada Ameerika jalgpalliga 1940. aastate alguses. Nagu paljude idiomaatiliste väljendite puhul, kasutati seda alguses sõna otseses mõttes. Kui jalgpallurid kohtusid enne mängu oma treeneritega, kavandasid nad oma tegevuse, et aidata neil võita. Loogiliselt nimetasid nad seda tegevuskava “mänguplaaniks”.

Varsti pärast selle ilmumist spordis sai see fraas laialdase idiomaatilise kasutuse. Selle asemel, et seda lihtsalt mängu võitmiseks kasutada, võiks seda kasutada paljude eesmärkide saavutamiseks. Fraasist sai idioom, sest sõna “mäng” fraasis ei tähendanud enam rangelt rivaalitsevate spordimeeskondade kohtumist, vaid võib tähendada mis tahes tegevust, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Väljendi päritolu spordist muudab selle eriti levinud võistlustegevuses. Seda fraasi kasutatakse sageli ärikohtumistel ja poliitikas. Uue toote turuletoomise teemalise koosoleku avamiseks võib ärimees küsida: “Mis on mänguplaan?” Tema kolleegid vastaksid seejärel oma strateegiaga edukaks toote turuletoomiseks.

Seda terminit kasutatakse ka mittekonkureerivates olukordades, näiteks mitteametlikus igapäevases kõnes. Näiteks võib laps, kes aitab oma vanemal õhtusööki valmistada, küsida: “Mis on mänguplaan?” Seejärel annab vanem lapsele teada, mida teha, et õhtusöök õnnestuks.

Nendes näidetes ei ole üldeesmärki otseselt välja toodud. “Mänguplaani” kasutamisel on väga levinud strateegia väljendamine ilma strateegia lõppeesmärki otseselt välja ütlemata, sest eesmärk on tavaliselt mõistetav automaatselt. Näiteks võib poliitilise kampaania juht öelda: “Meie mänguplaan on kohtuda ametiühingu hääletusega.” Enamik kuulajaid juba teaks, et kampaaniajuhi peamine eesmärk on tema kandidaadi valimised võitmine, mistõttu poleks vaja väita: “Meie mänguplaan valimiste võitmiseks on kohtuda ametiühingu hääletusega.”