Mis on mandri nõlv?

Mandrinõlv on allveelaeva geoloogiline tunnus, mis ühendab mandrilava sügaviku tasandikuga, alustades umbes 460 jala (140 meetri) sügavusest. Mandrilava ja nõlva koos nimetatakse sageli “mandri servaks”, viidates tõsiasjale, et kombineeritud tunnused asuvad Maa mandri servadel. Mandri nõlv tähistab ka piiri teadlastele tuttava maailma ookeani osa ja süvamere saladuste vahel.

Mandri nõlva visualiseerimiseks võib aidata mõelda merepõhja struktuurile üldiselt, alustades kontinendi kaldajoonest. Rannajoonele lähedast maad tuntakse mandrilavana; mandrilava on suhteliselt ühtlase sügavusega ning seda on suhteliselt lihtne kaardistada ja uurida. Maailmas hämmastavalt ühtlasel sügavusel muutub mandrilava kalle järsku palju järsemaks, muutudes mandrinõlvaks. Sügavust, mille juures mandrilava kaldenurk muutub, nimetatakse riiulimurdeks.

Kui mandri nõlv sukeldub ookeani sügavamatesse osadesse, muutuvad tingimused kiiresti. Vesi muutub palju külmemaks ja loiumaks. Samuti on see täiesti elutu ja hapnikutase langeb samuti. Selle tulemusena erineb ookeanielu sellel nõlval märkimisväärselt mandrilava omast, kuna see peab olema ekstreemsete tingimuste suhtes palju tolerantsem. Mida sügavamal need loomad elavad, seda intensiivsemaks muutub surve; madalamast sügavusest pärit organismid, sealhulgas inimesed, hakkaksid rõhust sõna otseses mõttes lõhkema.

Mandri nõlva põhjas on mandri tõus, geoloogiline tunnus, mis tekib setete väga aeglase kuhjumise tõttu. Peale mandritõusu laiub kuristik tasandik, äärmiselt tasane ja väga sügav ookeanipõhi. Mandritõusu kasutavad laevad sageli indikaatorina, kuna see näitab, et mandrilava ja maa on lähedal.

Mandri nõlva võivad tähistada sügavad orud ja kurrud ookeanipõhjas, mis on põhjustatud tektooniliste liikumiste ja veealuse erosiooni tõttu hoovustest, nagu suurte jõgede oma. See on täis ka külma imbumist ehk alasid, kust maakoorest gaas välja pääseb. Külma imbumise teaduslikud uuringud on paljastanud hulga organisme, mis on oma ainulaadsete tingimustega kohanenud, näidates, et elu leiab oma niši igas keskkonnas.