Manchet on ühe portsjoniga leivatükk, mille suurus on käes. Seda toitu on Inglismaal serveeritud sadu aastaid, kuigi seda seostatakse tavaliselt Tudori või Elizabethi ajastuga. Manchet levis ka Prantsusmaale, kus arvatakse, et see on inspireerinud kaasaegset prantsuse rulli. Erinevates maailma paikades võib seda leiba nimetada ka michette’iks või manchette’iks. Kaasaegsed versioonid võivad olla tuntud ka kui Bath või Sally Lun kukkel.
Esimene kirjalik ülestähendus manšeti kohta pärineb 16. sajandi algusest Inglismaalt. 1588. aasta kokaraamat sisaldas selle leiva retsepti, kuigi varasemates dokumentides mainitakse manchet’d Inglismaa kuningliku õukonna tavalise roana. Selle leiva eriversioon, mida tuntakse leedi Arundeli manchetina, on esmakordselt salvestatud 1653. aasta kokaraamatusse. See retsept nõuab Inglismaal Sussexis kasvatatud ja jahvatatud nisu kasutamist. Sussexis kasvatatud nisu kasutatakse endiselt traditsioonilise koostisosana spetsialiseeritud poodides kogu maailmas küpsetatavate manchete valmistamisel.
Mancheti põhiretsept nõuab jahu, soola, pärmi ja kuuma vett. Retsepti kvaliteetsemad versioonid võivad sisaldada ka mune, piima või võid, mis annavad leivale rikkalikuma maitse ja tekstuuri. Taignast vormitakse väga väikesed pallid, lastakse seejärel mitu tundi kerkida, enne kui see küpsetatakse kuldpruuniks. Rulli ülaosa on ümardatud, alumine aga tavaliselt tasane. Manchet võib mõnikord maitse andmiseks magustada pruuni suhkru või vürtsidega, nagu muskaatpähkel ja kaneel.
Suur osa keskajal toodetud jahust oli kehvema kvaliteediga kui tänapäeval toodetud jahu. See sisaldas sageli mitut tüüpi segatud terasid, mis viis kihi tekstuurini. Manchet nõuab puhast kõrgekvaliteedilist nisujahu, millel on vähe lisandeid, mida soovimatute materjalide eemaldamiseks kaks korda sõeluda. Selle peene jahu tulemuseks on heledat värvi ja pehme koheva tekstuuriga leib. Selle jahu maksumuse tõttu peeti manšete ajalooliselt staatuse sümboliks, mida said endale lubada vaid väga jõukad.
Seda leiba võib serveerida tavalisena või katta moosi, tarretise või marmelaadiga. Seda saab täita liha või muude täiteainetega, et moodustada väike võileib, või serveerida suppide ja hautiste lisandina. Traditsioonilistest manchet’idest valmistati ka Inglismaal ja Prantsusmaal leivapuding.