Maakula lööve on nahalööve, mis avaldub paljude väikeste lamedate punaste laikudena. See võib ilmneda kõikjal kehal ja seda võivad põhjustada mitmesugused asjad, alates allergilistest reaktsioonidest kuni teatud ravimiteni. Paljud makulaarsed lööbed taanduvad iseenesest kahe nädala jooksul, kuid lööve võib mõnikord viidata kaasnevale meditsiinilisele probleemile, mistõttu on seda tüüpi lööbe ilmnemisel hea pöörduda dermatoloogi või arsti poole. Arst saab määrata põhjuse ja anda soovitusi ravi kohta.
Mõnel juhul ühendab makulaarne lööve lamedaid punetavaid laike kõrgenenud punetavate aladega, sel juhul nimetatakse seda makulapapulaarseks lööbeks. Olenevalt nahalööve põhjusest võib lööve tunduda sügelev või kuum või patsient ei tunne kohapeal mingeid aistinguid. Kui arst annab ravi, soovib ta tavaliselt teada, millal lööve tekkis ja kas selle suurus või kuju on muutunud. Arstid võivad põhjuste vähendamiseks koguda ka üldist teavet patsiendi elustiili ja harjumuste kohta.
Seda tüüpi löövet võivad põhjustada autoimmuunreaktsioonid, nagu ka sellised haigused nagu süüfilis, reumaatiline palavik või leetrid. Teatud ravimid põhjustavad seda tüüpi löövet kõrvaltoimena ja kollatähni lööve võib ilmneda ka vastusena nahaärritusele, nagu päikesepõletus või kokkupuude mürgiste taimedega. Mõnel juhul ei pruugi lööbe selge põhjus olla, sel juhul võib arst nõuda mõningaid meditsiinilisi analüüse, näiteks vereanalüüsi, et mõista patsiendi üldist füüsilist seisundit.
Lööbe leevendamiseks ja selle kiiremaks taandumiseks võib kasutada erinevaid paikselt manustatavaid preparaate. Patsiendile võib manustada ka põletikuvastaseid ravimeid eesmärgiga vähendada lööbega seotud põletikku. Patsiendil võidakse soovitada kanda avaraid mugavaid riideid, et vältida lööbe ärritamist, ning soovitada võib täiendavaid samme, näiteks vanni söögisooda või muude lisanditega.
Kui ilmneb makulaarne lööve, ei ole see tavaliselt meditsiiniline hädaolukord, kuid inimesed peaksid saama ravi niipea kui võimalik. Kui lööve ilmneb koos eluohtlike allergiliste reaktsioonide, kõrge palaviku või muude raskete sümptomitega, on soovitatav viia patsient viivitamatuks raviks kiirabi. Patsiendi erakorralisele ravile viimisel aitab kaasa võtta patsiendi poolt parasjagu võetavad ravimid ning omada võimalikult palju teavet patsiendi viimase 24-48 tunni tegevuse kohta. Kui patsiendil on haigusseisundid, näiteks allergiad, tuleb need samuti avalikustada.