Mis on makulaarne amüloidoos?

Maakula amüloidoos on naha või naha seisund, mida iseloomustavad lamedad värvimuutused nahal, mida nimetatakse kollatähnideks. See kuulub amüloidoosiks nimetatavate häirete kategooriasse, mis hõlmab amüloidvalkude ladestumist keha elunditesse või kudedesse. Selline kogunemine kahjustab tavaliselt kahjustatud piirkondi, takistades normaalset funktsiooni.

Seisundi iseloomustavad laigud on sügelevad, mis tähendab, et need tekitavad tugevat sügelustunnet. Pruun või hall on tavalised pigmentatsiooni ilmingud, kusjuures tavaline esinemiskoht on selja ülaosa. Mõnel juhul ilmuvad lööbed kätele.

Maakula amüloidoos on üks kolmest primaarse naha amüloidoosi kategooria seisundist, aga ka kõige levinum. Ülejäänud kaks on samblike amüloidoos, mida iseloomustavad sügelevad lihhenoidsed tahked naha tõusud; ja nodulaarne amüloidoos, mis on saanud nime väikeste ümarate tükkide järgi. Iga haigusseisund on seotud retseptorvalguga, mida tuntakse onkostatiin-M spetsiifilise retseptori subühiku beeta või onkostatiin-M retseptorina. Mõned meditsiiniteadlased usuvad, et selle aine mutatsioonid võivad põhjustada selliste haiguste ilmnemist.

Kuigi täpne põhjus on siiani teadmata, on meditsiiniringkond pakkunud välja kaks peamist võimalust. Esimest hüpoteesi nimetatakse fibrillaarse keha teooriaks, mis viitab sellele, et kaks rakurühma – fibroblastid, mis toimivad sidekoerakkudena; ja makrofaagid, valged verelibled, mis söövad nakkusohtu tekitavaid aineid – muudavad epidermise ehk naha väliskihi enneaegselt surnud rakud amüloidideks. Teine seletus, sekretoorne teooria, viitab sellele, et epidermise kõige sisemises kihis leiduvad basaalrakud moodustavad lagunemisel amüloidi.

Maakula amüloidoos on seisund, mis mõjutab ainult täiskasvanuid. Uuringud on näidanud, et haigus esineb naistel sagedamini kui meestel. Samuti kipub see esinema sagedamini lõuna-ameeriklaste, aasialaste ja Lähis-Ida elanike seas.
Maakula amüloidoosi ravimeetodid on erinevad. Antihistamiine või histamiini antagoniste, nagu kloorfeniramiini ja difenhüdramiini, kasutatakse orgaanilise ühendi histamiini inhibeerimiseks, vähendades seega allergiat; ja aineid, nagu dimetüülsulfoksiid, kasutatakse põletiku vähendamiseks. Muude ravimeetodite hulka kuuluvad ultraviolett-B (UV-B) valguse pealekandmine ja kollatähni kirurgiline ekstsisioon. Täiesti tõhus või edukas ravi maakula amüloidoosi vastu tuleb aga veel välja mõelda või avastada ning haigus on pikaajaline ja seda on väga raske välja juurida.