Mis on maksueelsed mahaarvamised?

Maksueelsed mahaarvamised on mahaarvamised, mida saab kasutada isiku maksuvõlgnevuse maksustatava töötasu summa diskonteerimiseks. Ilma nende mahaarvamisteta oleks üksikisik enamikul juhtudel kogu oma brutopalga pealt tulumaksu võlgu. Nende mahaarvamistega seda summat aga vähendatakse, muutudes maksusoodustuseks. Mitmed asjad võivad kvalifitseeruda maksueelseks mahaarvamiseks.

Üks peamisi segadusi maksuseadustiku terminoloogias on segadus mõistete maksueelne mahaarvamine ja maksukrediit vahel. Maksukrediit on otsene väärtus, mis põhineb võlgnetavatel maksudel. Näiteks 100 USA dollari (USD) mahaarvamine tähendab, et maksumaksjal ei ole selle 100 USA dollari suuruse sissetuleku pealt raha võlgu. Kui isik oleks 10-protsendilises maksuklassis, oleks väärtus 10 USD. 100 USD krediit tähendab aga, et võlgnetavate maksude summalt võetakse maha 100 USD. Seega on 100 USA dollari suurune maksukrediit selles hüpoteetilises olukorras 10 korda väärtuslikum kui 100 USA dollari suurune maksusoodustus.

Maksueelsed mahaarvamised võivad mõjutada ka rohkem kui tulumaksu. Mõjutatud on ka FICA, mis sisaldab sotsiaalkindlustus- ja ravimakse. Need maksueelsed mahaarvamised võivad samuti oluliselt vähendada sellesse programmi makstud rahasummat.

Maksueelsete mahaarvamiste eesmärk on tekitada inimestes stiimul oma raha eest vastutustundlikult suhtuda ja teatud juhtumeid ette planeerida. Nende hulka kuuluvad tervishoiukulud ja pension. Teoreetiliselt, isegi kui valitsus võtab nende mahaarvamiste tõttu vähem raha, on see siiski valitsuse puhaskasu, sest ette planeerivad inimesed ei vaja tulevikus nii palju valitsuse abi.

Üks levinumaid maksueelseid mahaarvamisi on tervishoiukuludeks. See võib hõlmata tervisekindlustuse lisatasusid või raha, mis on paigutatud tervisehoiukontole. Mõnel juhul võidakse maksueelsetest mahaarvamistest saadavate hüvitiste suhtes kohaldada tulumaksu kas föderaalsel või osariigi tasandil.

Maksueelseid mahaarvamisi kasutatakse ka siis, kui töötaja investeerib pensionikogumiskontole, näiteks 401(k). Nende lisakasu on sageli ka tööandja sissemaksete olemasolu. Üheskoos annab see neile suure stiimuli sissetulekute tasumisega viivitada, et seda hiljem ära kasutada.

Teine levinud maksueelne mahaarvamine on paindlike kulukontode jaoks. Neid kontosid saab kasutada erakooli ravikuludeks, lapsehoolduskuludeks või isegi eelkoolikuludeks. Sellise konto kasutajad peavad aga kalendriaasta lõpuks raha kindlasti ära kulutama. Kui kogu kontol olevat raha ei kulutata, siis see raha jääb ilma.