Mis on maksuaasta?

Maksuaasta, mida nimetatakse ka eelarveaastaks või aruandeperioodiks, on aastane periood, mille järel ettevõtja või isik peab maksud esitama. Maksuaasta on erinevates riikides erinev. Mõned riigid peegeldavad kalendriaastat – jaanuarist detsembrini – ja teised annavad eelarveaastale erineva 12-kuulise ajavahemiku. Maksuaasta ei ole tavaliselt periood, mille jooksul maksumaksjad peavad maksud esitama, vaid pigem periood, mille jooksul maksud arvutatakse. Enamiku puhul esitatakse ja makstakse makse tegelikult alles pärast 12-kuulise maksustamisperioodi lõppu.

Ettevõtted esitavad maksud ja arvestusdokumendid sageli erinevate süsteemide kaudu kui üksikud maksumaksjad, mille tulemuseks on erineva välimusega maksuaastad. Näiteks võivad uued ettevõtted taotleda lühikest maksuaastat. See juhtub siis, kui ettevõtte asutamiskuupäev oli kuskil majandusaasta keskel, mitte alguses. Üksikisikutel ei ole aga lühikesi maksuaastaid.

Enamik riike joondab oma maksuaasta kalendriaastaga. See kehtib enamiku maksumaksjate kohta sellistes riikides nagu USA ja Hiina. Teistes riikides aga ei kattu maksuaastad kalendriaastaga, nagu Uus-Meremaal, kus individuaalne eelarveaasta on 1. aprillist 21. märtsini, ja Pakistanis, mille eelarveaasta on 1. juulist 30. juunini. Muu riigid kehtestavad ettevõtetele ja valitsustele teistsuguse maksuaasta kui üksikisikutele. Näiteks Jaapanis esitatakse üksikisiku tulumaks kalendriaasta järgi, kuid ettevõtetel on lubatud esitada makse oma 12-kuulise perioodi järgi.

Erinevad tehingud võivad veelgi põhjustada makseaasta ja maksuaasta erineva joone. Erijuhtudel maksavad aktsionärid mõnikord makse kasumilt, mida nad pole veel saanud, näiteks ülekanduvate dividendide korral. Ülekanduvad dividendid tekivad siis, kui ettevõte teatab, et tema aktsionärid saavad tulevikus dividende neile praegu kuuluvate aktsiate eest. Isegi kui seda dividendi makstakse välja alles järgmisel aastal, makstakse selle eest sageli makse selle eelarveaasta jooksul, mil ettevõte oma teadaande tegi.

Muudel juhtudel võivad üksikisikud juba saadud tulude maksumaksmise edasi lükata hilisematele aastatele; see on kinnisvaraturul tavaline. Maksumaksjad võivad ka eelmise aasta aruandeperioodi makseid viivitada, saades esitamispikendust. Taotluse pikendamine on valitsuse luba maksta makse pärast tavapärast maksetähtaega. Pikendamine annab maksumaksjale sageli veel kolm kuni kuus kuud tasumiseks.