Maksebilanss on strateegia, mida kasutatakse riiki siseneva raha ja samast riigist väljamineva raha vahelise suhte analüüsimiseks. Seda tüüpi arvestuse pidamine võimaldab riikidel kindlaks teha, kas praegune impordi ja ekspordi tasakaal on vastuvõetav või kas tuleks astuda samme protsessi reguleerimiseks, et saavutada soodsam kaubandusbilanss. Enamikul juhtudel koostatakse maksebilanss kas kalendriaasta või konkreetse riigi valitsuse tunnustatud eelarveaasta kohta.
Maksebilansi arvutamisel võetakse arvesse peaaegu kõiki peamisi kaubandusliike. Väärismetallide, nagu kuld ja hõbe, liikumine on võtmetähtsusega osa. Tavaliselt on kaasatud ka sellised kaubad nagu mais ja nisu. Naftatoodete importi ja eksporti peetakse enamikus riikides olulisteks komponentideks. Riikides, kus turism on peamine tuluallikas, võetakse arvesse ka turistide poolt välismaal ja riigisiseselt kulutatud raha.
Maksebilansi tegelik struktuur on suhteliselt lihtne. Põhilisi arvestusmeetodeid kasutades identifitseeritakse mis tahes allikast riiki saabuvad laekumised krediitidena või positiivsete arvudena. Kõik riigist välja voolavad tulud identifitseeritakse deebetina ja kuvatakse negatiivse arvuna. Maksebilansi kindlaksmääramisel lahutatakse positiivsetest arvudest negatiivsed arvud, saades seega ühe numbri, mis tähistab seda ajavahemikku. Ideaalis näitab konkreetse perioodi deebetite ja krediitide võrdlus, et riik saab rohkem tulu, kui kulutab väljaspool oma piire.
Siiski on oluline märkida, et see, mida peetakse tervislikuks maksebilansiks, võib riigiti erineda. Selle põhjuseks võivad olla mitmed tegurid, näiteks riigis leiduvate loodusvarade hulk, riigis tegutsevate teatud tööstusharude tähtsus ning korrapäraselt eksporditavad kaubad ja teenused. Kohalikud finantseksperdid saavad kaaluda kõiki asjakohaseid tegureid ja teha kindlaks, millist tüüpi deebetide ja krediitide vahelist suhet peetakse konkreetse riigi jaoks tervislikuks.
Teatud ajaperioodi maksebilansi mõistmine võib olla väga abiks riigi vajaduste kavandamisel järgmiseks mitmeks aastaks või isegi järgmisteks aastakümneteks. Selle saldo arvutamise protsess võib sageli juhtida tähelepanu erinevatele suundumustele, mis võivad ühel hetkel olla rahva heaolule soodsad, kuid mitte. Kõiki olemasolevaid andmeid analüüsides ja neid trende tuvastades on võimalik asuda samme nende mõju minimeerimiseks ning algatada erinevaid strateegiaid, mis aitavad hoida riigi majandust suhteliselt soodsal positsioonil.